PBU, kulud: liigid, klassifikatsioon, tõlgendus, nimi, sümbol ja finantsdokumentide täitmise reeglid

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25

2000. aastal jõustus Rahandusministeeriumi 06.05.1999 korraldusega kinnitatud raamatupidamise eeskiri - PBU 10/99 "Organisatsiooni kulud". See töötati välja Venemaa raamatupidamissüsteemi reformimise riikliku programmi raames vastav alt IFRS-ile. Selles artiklis käsitleme PBU 10/1999 "Organisatsiooni kulud" rakenduse iseärasusi.

Üldine teave

Miks me vajame PBU 10/99? Organisatsiooni raamatupidamises on kuludel eriline koht. Vaadeldava määrusega kehtestatakse reeglid kulude kohta teabe kajastamiseks juriidilise isiku staatusega äriettevõtetes. Samal ajal ei kehti PBU "kulud" kindlustus- ja krediidiorganisatsioonide kohta.

Ettevõtte maksumuseks loetakse vara (rahalise või mitterahalise) võõrandamisest või kohustuse võtmisest tuleneva majandusliku kasu vähenemist, mis toob kaasa ettevõtte kapitali vähenemise. (välja arvatud juhudhoiuste vähendamine kinnisvaraomanike otsusega).

Erandid

PBU andmetel organisatsiooni kulusid raamatupidamises ei kajastata:

1. Põhivara ostmise või loomise kulu. Nende hulgas on põhivara, immateriaalne põhivara, pooleliolev ehitus jne.
2. Sissemaksed teiste ettevõtete aktsia-/aktsiakapitali, JSC väärtpaberite omandamine, mitte müügiks/edasimüügiks.
3. Rahaülekanne heategevuseks, spordiürituste, meelelahutuse, vaba aja veetmise jms kuludeks.
4. Agentuurilepingute, vahendustasulepingute jms alusel summade ülekandmine käsundiandja, komitendi, agendi, komissari kasuks.
5. Teenuste, tööde, varude ja muude väärisesemete ettemaks.
6. Laenu tagasimaksmine, krediit.
7. Ettemakse või tagatisraha tasumine tööde, teenuste või varude eest.

Kulude klassifitseerimine

Vastav alt PBU 10/99-le jagunevad organisatsiooni kulud olenev alt tegevuste läbiviimise tingimustest, selle olemusest ja suundadest. Määrus näeb ette järgmise klassifikatsiooni:

1. Tavaliste (põhi)tegevuste kulud.
2. Muud kulud.

Teise rühma kuuluvad omakorda tegevus-, mittetegevus- ja erakorralised kulud.

Esimene rühm sisaldab kulusid, mis on seotud:

• tootmine ja müük;
• kaupade ost-müük;
• teenuste osutamine, tööde tegemine;
• eraldisrendilepingu alusel ajutiseks kasutamiseks (valdamiseks) ettevõtte enda vara eest tasumine, kui see on ettevõtte tavapärane tegevus;
• osalemine teiste organisatsioonide kapitalis, kui see on ettevõtte tavapärane tegevus;
• põhivara, immateriaalse põhivara ja muude amortiseeritavate objektide amortisatsioon.

Kui teatud tüüpi tegevus ei ole ettevõtte jaoks tavaline, siis oma varade, intellektuaalse töö produktide, teiste majandusüksuste kapitalis osalemise tasu eest üleandmisega seotud kulud, tuleb kajastada tegevuskuludena.

Raamatupidamine

PBU 10/99 kehtestab järgmised reeglid tavategevuse kulude kajastamiseks. Need kulud võetakse arvesse summas, mis on arvutatud rahaliselt ja mis võrdub makse või tasumata arve summaga (kui kulud on arvutatud, kuid pole veel tasutud).

Kui tegelikud laekumised katavad vaid osa kajastatud kuludest, siis tehtud makse ja katmata osas tasumisele kuuluvad arved summeeritakse. Nende suurused määratakse vastav alt hinnale ja tingimustele, mis on kehtestatud tarnija ja ettevõtte (töövõtja) või muu vastaspoole vahelises lepingus.

Võla või maksesumma määramise omadused

RAS 10 lõigetes 1-6 organisatsiooni kulude arvestamisel hinda, millega ettevõte võrreldavatel tingimustel määrab kindlaks muude teenuste, tööde, materjali- ja tootmisväärtuste, teenuste osutamise kulud. võib kasutada sarnaste objektide ajutist valdamist/kasutamist. Sellisedkord kehtib juhul, kui vara väärtus ei ole lepingus fikseeritud ja seda ei ole võimalik selle tingimuste alusel määrata.

Kui varusid, töid või teenuseid ostetakse kommertslaenu alusel, mis antakse järelmaksu/edasilükatud makse vormis, tuleb kulud arvestada kõigi tasumata arvete summas.

Vastav alt PBU-le määratakse organisatsiooni kulude arvestamisel kohustusi kehtestavate lepingute alusel, mille täitmine toimub mitterahalises vormis, võla või makse summa kindlaksmääramisel üleantud objektide maksumuse alusel. või lepingutingimuste alusel üle anda. See määratakse, võttes arvesse hinda, millega ettevõte sarnastel asjaoludel hindab võrreldavaid kaupu.

Kui ülekantavate või ülekantavate väärtuste väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, määratakse võlgnevuse või makse summa ettevõttele laekunud toodete arvelt. See omakorda määratakse kindlaks hindadega, millega ettevõte ostab kaupu võrreldavatel tingimustel.

See vahetatavate objektide hinna arvutamise põhimõte vastab art. 524 GK. Normi järgi on jooksev hind summa, mis võrreldavatel tingimustel küsitakse sarnaste toodete eest kohas, kuhu kaup eeldatavasti üle tuleb. Kui selles kohas kehtiv hind ei ole fikseeritud, saab kasutada mõnel muul territooriumil kehtivat hinda, kui see on mõistlik asendus. Samal ajal on vaja arvestada kulude erinevusegaesemete transport.

Raskused regulatiivsete dokumentide rakendamisel

Paljud eksperdid märgivad teatud vastuolusid PBU 5/98 "Kinnisvara põhiarvestus" ja PBU 6/97 "Varude arvestus" ning ühelt poolt 1999. aastal vastu võetud uute määruste (PBU 9 "Ettevõtte tulud") vahel. " ja PBU 10 "Organisatsiooni kulud").

Tuleb öelda, et varasemates dokumentides pakutud lähenemist peetakse õigustatuks materiaalsete objektide kajastamisel nende tegeliku soetusmaksumuse järgi. Kui praegu kasutatakse PBU-99, st 1999. aastal avaldatud, tulude ja kulude hindamise meetodeid, võtab ettevõte tegelikult ainult "käibemaksu" ja võib vähendada või suurendada väärisesemete bilansilist väärtust. "Pöörlevate" hulka kuuluvad näiteks teede kasutamise, elamumajanduse ja kommuna alteenuste, sotsiaal- ja kultuuriasutuste tasud.

Probleemi lahendamine

Paljud raamatupidajad ei saa aru, kuidas nad peavad organisatsiooni kulude arvestamisel juhinduma PBU-st.

Eksperdid soovitavad kasutada seda lähenemist: kui sama võimuinstitutsiooni kinnitatud ja staatuselt identsete määruste ettekirjutused on vastuolus, tuleb lähtuda hiljem avaldatud dokumendi sätetest.

Nüansid

Lepingukohustuste muutumisel tuleks algset makset või võlgnevust korrigeerida, et kajastada võõrandamisel mahakantava vara väärtust. See määratakse selle hinna alusel, millegasarnaseid varasid hinnatakse võõrandamisel sarnastel tingimustel.

Võlavõlgade või maksete summa määramisel võetakse arvesse kõiki ettevõttele lepingujärgseid allahindlusi.

Summade erinevused

Nende tõttu maksesumma väheneb või suureneb. Sellised erinevused tekivad rublades tasumisel summas, mis vastab välisvaluutas olevale summale. Need on välisvaluutas väljendatud ja pärast seda tehtud makse rubla väärtuse erinevus, mis on arvutatud vastav alt ametlikule või kokkulepitud vahetuskursile vastava võla arvessevõtmise päeval, ja rubla väärtuse vahel, mis on arvutatud vahetuskurss kulude arvestuses kajastamise kuupäeval.

Kuluartiklid

Tavaliste tegevuste kulud tuleks rühmitada:

1. Materjalikulud.
2. Palgakulud.
3. Sotsiaalkulutused.
4. Amortisatsioonimaksed.
5. Muud kulud.

Vastav alt PBU 10-le kajastuvad kulud dokumentides kuluartiklite kaupa. Nende nimekirja koostab ettevõte iseseisv alt.

Tavategevuse elluviimise finantstulemuse kujunemiseks ja analüüsimiseks määratakse müüdud teenuste, tööde ja toodete maksumus. Seejuures on 1999. aastast RAS-is "Kulud" kehtestatud kohaselt arvesse võetud jooksval aastal ja eelmistel perioodidel kajastatud tegevuskulud ning järgnevate perioodide tulude laekumisega seotud ülekandekulud.. Viimasel juhul võta arvessetootmispõhised kohandused on aktsepteeritud.

Tegevuskulude rühma moodustamise tunnused

Vastav alt PBU-le sisaldavad sellesse kategooriasse kuuluva organisatsiooni kulud intressi, mille ettevõte arvab maha laenatud vahendite kasutamise eest.

Ettevõtted saavad nüüd arvestada intressidega mitte pankadesse laekunud summadelt, mis enne 01.01.2000 kajastusid näiteks kontol. 88 omavahendite allikate arvelt. Neid intresse (st kahjumit) maksustamisel arvesse ei võeta. Mõned eksperdid peavad seda uuendust katseks peatada kontol andmete kajastamise praktika. 88.

Mittetegevus- ja erakorralised kulud

Nende kulurühmadega tegelemiseks peate tutvuma valitsuse 26.09.1999 määrusega nr 696. Selle seaduse kohaselt hõlmavad tegevusvälised kulud intressi, mille emitent arvab maha teatud tüüpi võlakirjadelt. Eelkõige räägime väärtpaberitest, mis lastakse ringlusse kaubanduse korraldajate kaudu, kellel on föderaalkomisjoni väljastatud litsents. Selle intressi mahaarvamise kulud maksustamise eesmärgil tuleks aktsepteerida keskpanga refinantseerimismäära piires, mida suurendatakse 3 punkti võrra.

Erakorraliste kulude grupp PBU alla sisaldab ettenägematutest olukordadest (loodusõnnetused, vara natsionaliseerimine, õnnetused jne) tulenevaid kulusid. Tegevuskuludega mitteseotud kulude loend sisaldab loodusõnnetustest tulenevaid hüvitamata kahjusid. See puudutab hävitamist ja hävitamist.varud, valmistoodang ja muud väärisesemed, kaod tootmisseisakutel jne. Kulude hulka kuuluvad muuhulgas õnnetuste või loodusõnnetuste tagajärgede ennetamise või likvideerimisega seotud kulud. Mittetegevuskulude hulka kuuluvad ka hüvitamata kahjud, mis on tekkinud seoses tulekahjude ja muude tootmistegevuse äärmuslikest tingimustest põhjustatud hädaolukordadega.

Muude kulude summa

Põhivara ja muu mitterahalises vormis väljendatud vara (v.a välisvaluuta), toodete, kaupade müügi, võõrandamise, muudel põhjustel mahakandmisega seotud kulude summa määratakse kindlaks vastav alt punkti 6 PBU 10 "Kulud" reeglid. Selles järjekorras raamatupidamisarvestus toimub seoses kuludega, mis on seotud:

• Osalemine teiste majandusüksuste kapitalis.
• Ettevõtte enda varade, tööstusdisainilahenduste, leiutiste ja muude intellektuaalse töö toodete patentide alusel omandatud õiguste ajutise valduse/kasutamise andmine, kui nende loomine ei ole tavapärane tegevus.
• Laenatud vahenditelt intressi maksmine.
• Krediidiasutuste teenuste eest tasumine.

Extra

Vastav alt RAS 10 sätetele toimub trahvide, sunniraha, lepingutingimuste mittetäitmise trahvide, ettevõtte tekitatud kahju hüvitamisega seotud organisatsiooni kulude arvestus väljamõistetud summades kohtuotsusega või majandusüksuse poolt tunnustatud.

Aegunud arved, muud lootusetud võlad kantakse kuludesse ulatuses, mis on kajastatud finantsaruannetes.

Objektide (v.a põhivara) allahindluse suurus määratakse vastav alt ümberhindluse reeglitele.

Muud kulud kantakse kasumiaruandesse, kui õigusaktides või raamatupidamiseeskirjas ei ole sätestatud teisiti.

Kuluarvestuse tingimused

Vastav alt PBU 10/99-le saab kulusid raamatupidamises kajastada, kui:

1. Teostatakse konkreetse lepingu tingimuste alusel, kooskõlas seaduse, muu õigustloova akti või äritava nõuetega.
2. Nende suurust saab täpselt ja usaldusväärselt määrata.
3. On kindel, et konkreetne äritehing vähendab majanduslikku kasu, kui (majandus)üksus on vara üle andnud või vara eelseisva üleandmise suhtes pole ebakindlust.

Kui vähem alt üks tingimus ei ole täidetud, kajastuvad saadaolevad arved raamatupidamises.

PBU kehtestatud kohaselt toimub amortisatsioonikulude arvestamine mahaarvamiste summa alusel, mis määratakse kindlaks amortiseeritava vara maksumuse, selle kasuliku eluea ja organisatsiooni finantspoliitikaga kehtestatud tekkemeetodite alusel.

Kuluaruandluse funktsioonid

Vastav alt PBU-le kajastatakse kulud raamatupidamises sõltumata:

• ettevõtte kavatsused saada tulu, tegevus- või muud tulu;
• kulude vormid (mitterahalised, sularahas).

Kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil. Tegeliku (sularahas või muu vara) tasumise aeg ei oma tähtsust.

Kui ettevõte võtab seaduses ettenähtud juhtudel kauba müügist saadud kasumi kajastamise korra kasutusele mitte üleantud esemete valdamise ja käsutamise õiguse üleandmisena, vaid pärast tasu laekumist, siis kulud kajastuvad pärast võla tasumist.

Määratletud kord kuni 01.01.2000 kehtis ainult väikeettevõtetele. Aluseks võeti Rahandusministeeriumi korraldusega nr 64n 21.12.1998 kinnitatud näidissoovitused. Vastav alt selle dokumendi lõikele 20 tuleks kontol kajastada toodete, teenuste ja tööde vabastamise ja müügiga seotud kulusid. 20 ainult sissemakstud väärisesemete, makstud töötasu, kogunenud kulumi ja muude tagasimakstud võlgade ulatuses. Seda peegeldamismeetodit nimetatakse "sularahaks".

Teiste "makse pe alt" meetodit kasutavate majandusüksuste puhul vähenes tööde, toodete, teenuste maksumus võrdeliselt arvutuslikult saadud kasumi summaga. Nendes küsimustes andis selgitusi Riigikohus. 09.12.1998 otsuses nr GKPI 98-655 märkis kohus järgmist: «Müügist saadava tulu määramise viis «saadetise» või tasumisega» mõjutab müüdud kauba maksumuse määramise reegleid. Kasutades"Maksmisel" põhimõtte kohaselt hõlmab see selle perioodi kulusid, millega need seotud on, vastav alt lepingu täitmise tingimustele ja tehtud tegelikele arvutustele."

Kasumiaruanne

PBU andmetel kajastatakse kulusid aruandes:

1. Võttes arvesse põhjuslikku seost kulude ja laekumiste vahel. Eelkõige on oluline pidada arvestust kulude ja tulude üle kõigi oluliste tegevuste kohta. Jutt käib juhtumitest, kus kasum ületab 5% ettevõtte kogutulust. Aruandes ei kajastata mitte ainult brutotulu ja sellele vastavate kaupade maksumust, vaid ka laekunud summasid tegevusliikide lõikes ja neile vastavate kaupade maksumust. Selline näitajate jaotus võimaldab huvitatud osapooltel (aruandluse kasutajatel) kujundada ettekujutuse ettevõtte valdkondade kasumlikkusest.
2. Nende mõistliku jaotuse kaudu perioodide vahel, kui kulud põhjustavad erinevate ajavahemike järel raha laekumist ning kulude ja tulude suhe ei ole selgelt määratletud või määratakse kaudselt.

Kulude jaotuse perioodide kaupa saab teha vastav alt määrustele. Kui selliseid juriidilisi dokumente pole, kehtestab arvutuskorra ettevõte iseseisv alt.

Müügi- ja halduskulud

Vastav alt PBU-le võib äri- ja haldusvajaduste kulude arvestust pidada osana tööde, kaupade ja teenuste müügikuludestkogu summa aruandeaastal ettevõtte tavategevuse kuluna. See aga ei tähenda, et ettevõte saaks kajastada seda tüüpi kulusid, mis ei ole seotud müüdavate toodetega. Nende kulude kajastamise hetk on tulu, st müügi hetk.

Vastav alt PBU-le kaetakse toodete pakendamise ja transpordiga seotud organisatsiooni kulud, mis on klassifitseeritud ärikulude rühma, otse asjaomaste kaupade maksumusest. Kui see pole võimalik, saab need jaotada igakuiselt teatud tüüpi müüdavate toodete vahel, lähtudes nende mahust, kaalust, tootmiskuludest või muudest tööstusjuhistes fikseeritud näitajatest. Kõik muud müügikulud kantakse iga kuu müüdud kaupade maksumusest.

Normatiivdokumendid võivad kehtestada kulude kajastamise juhul, kui vastavaid kviitungeid ei laeku. Selle sätte kohaldamiseks tuleb tuvastada, et tulu mittelaekumine on saanud kindlaks.

PBU sisaldab tühistatud tellimuste kulusid, samuti tootmiskulusid, mis ei toonud kaupu välja (välja arvatud klientide hüvitatud kahjud), millest on lahutatud kasutatud materiaalsete varade maksumus.

Aruandeperioodiks, mil tulu mittelaekumise fakt selgub, võetakse tellimuse tühistamise periood.

Annetatud esemed

Vastav alt kontoplaanile kajastub selline vara krediidikontol. 87 alamkontot 87,3 tollikirjavahetus kontodega 01, 04 jne.

PBU 10/99 alusel arvatakse ettevõttele tasuta, sh annetuslepingu alusel üle antud esemed mittetegevustulu hulka. Vastav alt sellele kajastub teave nende kohta raamatupidamises postitustes:

Dt sch. 01 (04 jne) 80 alamkontot "Kooliväline sissetulek".

Mittevarade kajastamisega seotud kohustused

Nende hulka kuuluvad kohtukulud, vahekohtukulud, mille ettevõte peab maha juhul, kui menetlus ei lõppenud maksja kasuks. Ilmselgelt ei ole ettevõtte varad suurenenud, kuigi kulusid on olnud.

Avalikustamine

Aruandluses peab raamatupidaja kajastama järgmist teavet:

1. Tavategevuse kulud kuluelementide kontekstis. Selle nõude täitmiseks on vaja kõvasti tööd teha. Eelkõige peab raamatupidaja koostama tavaliste tegevuste kulude üksikasjaliku loetelu ja seostama need kuluelementidega, mis on sätestatud PBU 10.
2. Aruandeaasta tööde, kaupade, teenuste müügimaksumuse arvestusega mitteseotud kulude summa muutus. Siin on vaja kajastada äri- ja halduskulude, samuti maksustamise eesmärgil turustuskulude jaotamise järjekorda. Raamatupidamises kantakse need kulud täielikult maha.
3. Kulud, mis on võrdsed reservide moodustamiseks tehtavate mahaarvamiste summadega (hinnangulised reservid, tulevased kulud jne).

Märkus mittemüügigaja tegevuskulusid ei tohi näidata brutopõhiselt seotud tuludega, kui:

1. Raamatupidamiseeskirjad ei nõua ega keela sellist kulude kajastamist.
2. Nendega seotud kulud ja tulud, mis tulenevad samast äritehingust, ei mõjuta oluliselt ettevõtte finantsseisundi omadusi.

Kõik muud ettevõtte aruandeaasta kulud, mis ei ole kantud kahjumi ja kasumi kontole, tuleb aruandes eraldi välja tuua.

Artikkel andis teavet 1999. aasta PBU 10 rakendamise tunnuste, erinevate kulude säilitamise ja kajastamise reeglite kohta sõltuv alt organisatsiooni staatusest ja kulude klassifikatsioonist.