Grivna devalveerimine 2014. aastal: mõju majandusele

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25

Grivna langus algas 2014. aastal – Maidani aktiivne faas. Eksperdid on aga seisukohal, et kõik eeldused selle valuuta kukkumiseks on olnud alates 2013. aasta algusest majanduse ülinõrga seisu tõttu, mis ei ole taastunud pärast 2008.-2009. aasta kriisi. Seetõttu hoiti vahetuskurssi kunstlikult, müües valuutat Ukraina keskpanga reservidest.

Grivna devalveerimine. Mis see on?

Devalveerimine on protsess, mille käigus rahvusvaluuta hind välisvaluutade suhtes langeb, st toimub rahaühiku odavnemine.

Teisisõnu tähendab Ukraina grivna devalveerimine selle vahetuskursi langust välisvaluuta suhtes.

Devalveerimine võib olla ilmne ja varjatud. Avatud devalveerimisel teatab keskpank sellest ja devalveeritud vahendid kuuluvad vahetamisele või väljavõtmisele. Peidetuna vähendab riik rahvusvaluuta väärtust. Raha ei vahetata ega võeta välja.

Tagajärjed

Devalveerimise tulemused võivad olla positiivsed või negatiivsed.

Positiivsete seast paista silma:

• sisenõudluse kasv;
• välisvaluutareservidele tehtavate kulutuste vähenemine;
• stiimul ekspordiks.

Negatiivsed tagajärjed on aga väga olulised. Devalveerimise korral juhtub järgmine:

• inflatsioon on provotseeritud;
• kodanike usaldus omavääringu vastu hakkab olematuks muutumas;
• hinnatõusu tõttu väheneb toodete import;
• inimesed kipuvad kogu oma raha pangakontodelt välja võtma;
• ostuaktiivsus väheneb madalamate palkade ja pensionide tõttu.

Ukraina. Grivna devalveerimine

2014. aasta veebruaris toimus kahekümne viie protsendiline devalvatsioon. Kaheksa grivna asemel ühe dollari eest tuli nüüd maksta kümme. Ja mais, hoolimata asjaolust, et keskpanga reservid vähenesid kuue miljardi võrra, ulatus grivna devalveerimine viiekümne protsendini.

Samal ajal sai Ukraina esimese seitsmeteistkümne miljardi dollari suuruse osamakse. Tänu sellele on grivna devalveerimine peatunud. Olukord aga halvenes jätkuv alt. Krimm liideti Venemaaga, kodusõda jätkus Donbassis ning end Donetski Rahvavabariigiks ja Luganski Rahvavabariigiks kuulutanud aladel asunud ettevõtted lõpetasid Kiievile maksude maksmise.

Nii, augustis toimus 2014. aastal järjekordne grivna devalveerimine. Vahetuskurss langes kaheteistkümnelt grivn alt dollari kohta neljateistkümnele ja poolele. Tänu keskpanga tegevusele suhe mõnevõrra pehmenes ning enne valimisi fikseeriti Ukraina kulla- ja valuutafondi arvel kursiks kaksteist grivnat ja üheksakümmend viis kopikat ühe USA dollari kohta. Pärast valimisi aga lõppes toetus Ukraina grivnale, vahetuskurss kõikus taas.

Nädalaga tõusis dollar kuueteistkümne paaritu grivnani ja grivna devalveerimine Ukrainas (2014, aasta lõpp) ulatus saja protsendini.

Rahvusvaheline Valuutafond

Majandusolukorra halvenemise peamiseks põhjuseks on rahvusvahelise valuuta Fordi kõigi nõuetega nõustumine. IMF-ilt laenu saamiseks nõustus Kiiev vaba vahetuskursi, elanike gaasitariifide ja muude kommunaalmaksete tõstmisega, mis tekitas elanikes paanika. Inimesed lakkasid oma riiki usaldamast, võtsid raha deposiitkontodelt ja ostsid massiliselt välisvaluutat.

Majanduskriise on Ukrainas varemgi juhtunud. Üheksakümnendate lõpus mõjutas riiki Venemaa ja 2008. aastal ülemaailmne kriis. Neil aastatel toimus ka grivna devalveerimine. Riik aga ei loobunud valuutakoridorist, nagu seda tehti 2014. aastal.

Selline meede saab olla edukas ainult tugeva majandusega ja kulla või kaubaga tagatud rahvusvaluutaga riigis. Ukraina puhul ei iseloomustanud majandust usaldusväärsus ja stabiilsus. Eksperdid on korduv alt väljendanud arvamust, et küsimus grivna ilmaRiigipanga kontroll põhjustab kapitali ülevoolu – nad üritavad osta välisvaluutat grivna eest.

Grivna vabastamine. Tagajärjed

Nii juhtus. Hoiustelt võeti raha välja, samal ajal väljastas keskpank likviidsuse säilitamiseks vahendeid teistele pankadele. Vahetuskurss hakkas spekulante juhtima.

Augustis ostis keskpank saja miljardi grivna eest Ukraina Naftogazi riigivõlakirju. Tulud konverteeriti välisvaluutadesse, mis aitas kaasa ka uuele hinnatõusule. Seega aitas keskpank, millel puudusid vastasseisu mehhanismid, vahetuskursil kasvada.

Lisaks püüdsid tooteid eksportivad ettevõtted saadud välisvaluutat võimalikult kaua hoida, spekuleerides kursil. Selle tulemusena vähenesid valuutatulud.

Ärimehed püüdsid arveldusoperatsioone läbi viia väljaspool Ukrainat, kasutades erinevaid skeeme, et kohalikud pangad ei saaks kapitali mõjutada. Ja nad ei püüdnud arveldustelt saadud raha importida.

Samal ajal on investeeringud dramaatiliselt vähenenud. Investorid püüdsid konksu või kelmiga oma kapitali välja tuua ettearvamatust ja häirivast tsoonist, kus raha paigutamise riskid olid tohutud. Riigistatistika kohaselt on Ukraina aasta algusest kaotanud otseinvesteeringutest üksteist koma neliteist sajandikku miljardit dollarit, mis moodustas ligikaudu kakskümmend protsenti investeeringute kogumahust.süstid.

Kriisivastased meetmed

Kõik eksperdid kinnitavad üksmeelselt, et grivna devalveerimine oli peamiselt tingitud grivna vabastamisest ja fikseeritud vahetuskursist loobumisest. Ja et esimene samm valuuta stabiliseerimise suunas oleks ujuvkursist loobumine ja naasmine fikseeritud kursi juurde.

Üldise kriisivastase meetmena tehti ettepanek järgida rangemat poliitikat, mille eesmärk on minimeerida spekulatiivseid tehinguid ja suurendada toodete eksporti, eriti põllumajandussektoris. Samuti tehti ettepanekuid välisvaluutaoksjonite tühistamiseks ja diskontomäära tõstmiseks prognoositud inflatsioonini.

Mõned Ukraina eksperdid usuvad, et keskpangal on valuutakriisist ülesaamiseks kõik vajalikud vahendid, kuid ta ei kasuta neid mingil põhjusel. Kuid hoolimata sellest, mida riigipank teeb, 2015. aasta alguses grivna kokkuvarisemine süvenes, vahetuskurss jõudis kolmekümne grivnani dollari kohta.

Grivna devalveerimise tagajärjed 2014. aastal

Majandusanalüütik Aleksandr Okhrimenko nendib, et kriisiperioodil on keskmine palk umbes sada dollarit ja seda võidakse vähendada viiekümnele. Praegustes tingimustes suudavad ellu jääda vaid kõige aktiivsemad. Ülejäänutest saavad kerjused.

Välisvaluutas laenude maksumus kasvab, neid makstakse halvasti või üldse mitte. See on sellise majanduse jaoks ebameeldiva nähtuse nagu grivna devalveerimine tagajärg. 2014. aastal tegid pangad värske otsuse – saidmoodustavad nn lühikesi positsioone, kui müüakse rohkem valuutat kui ostetakse. 2014. aasta lõpuks ulatusid lühikesed positsioonid 6 miljardi dollarini. Kuid selle tulemusena ei saa pangad praegu osta dollareid kolmekümne grivna eest ja kannavad tohutut kahju.

Olukorra stabiliseerimiseks teeb Okhrimenko ettepaneku viia läbi läbipaistev pankade refinantseerimispoliitika; väljastada igaühele välisvaluuta võlakirju ning selle tuluga suurendada kulla- ja välisvaluutareserve; vabastada hoiused maksudest ja tõsta nende intressimäärasid, samuti tühistada keskpanga piirangud valuutaturul.

Eeldatakse, et Ukraina suudab naasta 2013. aasta tasemele umbes 5-7 aasta pärast. Ja konstruktiivsed muutused saavad võimalikuks alles pärast riigi idaosa probleemide lahendamist.

Ukraina investorid on peamiselt selle oligarhid. Nad võitlevad omavahel võimu ja vara pärast. Seetõttu saavad väljastpoolt investeeringud tulla alles pärast nendevaheliste sõdade lõppu.

Ukraina probleemide olemus

Kõik probleemid, sealhulgas grivna kukkumine, otsustati pidada Donbassi sõja põhjuseks. Kuid juba mitu kuud, vähem alt nominaalselt, on kehtinud vaherahu ja grivna on saavutanud oma järgmise languse tipu. Ja olukord ei parane eeldatavasti.

Ilmselt püüdsid nad majandusprobleemide lahendamise suutmatust pidada sõja põhjuseks. Ja soovimatus Donbassiga kompromisse teha tekitab Ukrainas uusi ja süvendab vanu (sh majanduslikke) probleeme.

Järeldused

Oligarhide sõda hävitab riiki. Kuid kõige hullem on see, et sõda Kagu-Ukrainas toob kaasa tohutuid inimkaotusi. Majandusküsimusi on võimatu lahendada puht alt majanduslikus plaanis ja mitte puudutada poliitilist komponenti. Just tema mängib täna Ukrainas otsustavat rolli. Riigi edasine saatus sõltub olukorra lahendamisest kaguosas.