Maksuarvestus on Maksuarvestuse eesmärk. Maksuarvestus organisatsioonis

2025 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2025-01-24 13:15

Maksuarvestus on esmasest dokumentatsioonist teabe kokkuvõte. Teabe rühmitamine toimub vastav alt maksuseadustiku sätetele. Maksjad töötavad iseseisv alt välja maksuarvestuse pidamise süsteemi. Tegevuse põhieesmärk on kohustuslike eelarveeraldiste baasi määramine.

Kasutajarühmad

Maksuarvestuse eesmärgi määravad huvitatud isikud. Infokasutajad jagunevad 2 kategooriasse: välised ja sisemised. Viimane on administratsioon. Sisekasutajate jaoks on maksuarvestus teabeallikaks tootmisväliste kulude kohta. Neid kulusid vastav alt maksuseadustiku sätetele baasi arvutamisel arvesse ei võeta. nende hulka kuuluvad eelkõige töötajatele või juhtivtöötajatele makstavate eri liiki töötasude kulud, välja arvatud lepinguga kehtestatud töötasud, samuti materiaalse abi summa. Kulude vähendamisega saab maksuarvestuses optimeerida maksustatavat tulu. Välised kasutajad on peamiseltkontrollistruktuurid ja konsultandid maksuseadustiku sätete kohaldamisel. Maksuhaldur hindab baasi moodustamise õigsust, arvutuste tegemist ja kontrollib arvestuslike maksete laekumist eelarvesse. Konsultandid annavad soovitusi mahaarvamiste minimeerimiseks, määravad ettevõtte finantspoliitika suuna.

Funktsioonid

Kasutajate huve arvestades tuleb ära märkida mitmeid ülesandeid, mille täitmise tagab maksuarvestus. See on:

1. Usaldusväärse ja täieliku teabe moodustamine maksja tulude ja kulude suuruse kohta, mille järgi määratakse aruandeperioodi kohustuslike mahaarvamiste alus.
2. Teabe edastamine välis- ja sisekasutajatele, et kontrollida summade arvutamise õigsust, õigeaegsust ja eelarvesse maksmist.
3. Ettevõtte administratsiooni poolt sellise teabe hankimine, mis võimaldab makseid optimeerida ja riske minimeerida.

Andmete spetsiifiline üldistus

Eespool nimetatud ülesannete täitmiseks kasutatakse teabe rühmitamist esmasest dokumentatsioonist. Raamatupidamine ja maksuarvestus on üksteisega tihed alt seotud. Samal ajal täidavad need süsteemid erinevaid ülesandeid. Eelkõige hõlmab maksuarvestus organisatsioonis ainult teabe üldistamist. Andmete kogumine toimub esmaste dokumentidega. Maksuarvestus organisatsioonis peaks kajastama:

1. Sissetulekute ja kulude summade kujunemise järjekord.
2. Kulude osakaalu määramise reeglid, misvõetakse jooksval perioodil maksustamisel arvesse.
3. Ülejäänud kulude väärtus, mis kantakse üle järgmisse perioodi.
4. Moodustatavate reservide suuruse moodustamise reeglid.
5. Võlasumma eelarvega arveldamiseks.

Maksuarvestuse teavet raamatupidamiskontodel ei kuvata. See säte on fikseeritud maksuseadustiku artikliga 314. Maksuarvestuse teabe kinnitamine toimub:

1. Esmane dokumentatsioon. See sisaldab muuhulgas raamatupidaja tõendit.
2. Analüütilised registrid.
3. Maksubaasi arvutamine.

Objektid

Maksuarvestus on ettevõtte tulude ja kulude kohta teabe üldistamine ja võrdlemine kahjumi ja kasumi kindlaksmääramiseks. Viimane on maksuseadustiku artikli 247 kohaselt saadud rahasumma, millest on maha arvatud kulude summa. Maksuarvestuses jagunevad kulud jooksval perioodil arvesse võetavateks ja eelseisvatele kuludeks. Üks peamisi ülesandeid on määrata kindlaks kohustuslike maksete summa ja võlasumma kasumist mahaarvamisel konkreetsel kuupäeval. Raamatupidamise subjektiks on organisatsiooni mittetootmis- ja tootmistegevus, mille elluviimisel tekib maksude tasumise kohustus.

Põhimõtted

Arvestus põhineb järgmistel põhimõtetel:

1. Raha mõõtmine.
2. Kinnisvaraisolatsioon.
3. Äritegevuse järjepidevus.
4. Majanduselu faktide ajaline kindlus.
5. Maksuseadustiku reeglite ja normide kohaldamise järjekord.
6. Kulude ja tulude võrdne kajastamine.

Raha mõõtmine

Maksuseadustiku artikli 249 kohaselt määratakse müügitulu kõigi müüdud toodete või omandiõiguste eest tasumisega seotud laekumistega, mis on väljendatud füüsilises või rahalises vormis. Alates Art. Koodeksi artiklist 252 tuleneb, et põhjendatud kulud on majanduslikult põhjendatud. Lisaks tuleks nende hinnang esitada rahaliselt. Tulu, mille väärtus on arvestatud välisvaluutas, võetakse arvesse koos tuluga, mille suurus kajastub rublades. Sel juhul arvutatakse esimesed ümber keskpanga kursiga.

Kinnisvara isoleerimine

Ettevõtte omanduses olevaid materiaalseid varasid tuleks arvestada eraldi teistele isikutele kuuluvatest, kuid selles organisatsioonis asuvatest objektidest. Maksuseadustikus on see põhimõte deklareeritud amortiseeritava vara puhul. Nad tunnevad ära materiaalsed väärtused, intellektuaalse töö produktid ja muud ettevõttele kuuluvad objektid.

Äritegevuse järjepidevus

Maksuarvestust tuleb pidada kogu ettevõtte eluea jooksul alates selle registreerimise kuupäevast kuni likvideerimise/reorganiseerimiseni. Seda põhimõtet kasutatakse vara kulumi arvestamise korra kehtestamisel. tekkepõhinevastavad summad tehakse eranditult ettevõtte tegutsemisajal ja lõpetatakse tegevuse lõppedes.

Faktide ajaline kindlus

Vastav alt Art. Maksuseadustiku artikli 271 kohaselt kajastatakse tulusid ainult sellel aruandeperioodil, mil need tekkisid. Samal ajal ei oma tähtsust rahaliste vahendite, omandiõiguste, materiaalsete väärtuste tegelik laekumine. Maksuseadustiku artikli 272 kohaselt kajastatakse maksustamise eesmärgil aktsepteeritud kulud sellistena perioodil, millega need on seotud. Samal ajal ei oma tähtsust raha tegeliku väljamakse või muul kujul tasumise aeg.

Muud põhimõtted

MKS artikkel 313 sisaldab sätet, mille kohaselt on maksja kohustatud järjekindl alt kohaldama maksuseadusandluse reegleid ja norme ühest perioodist teise. See põhimõte kehtib kõikide objektide kohta, mille kohta käiv teave võetakse kokku maksubaasi moodustamiseks. Artiklites 271 ja 272 on sätestatud vajadus kulude ja tulude võrdseks kajastamiseks. See põhimõte eeldab, et kulud kirjendatakse samal perioodil kui tulu, mille jaoks need tehti.

Raamatupidamine ja maksuarvestus

Maksustamisbaasi määramiseks teabe kogumise ja summeerimise süsteemi moodustamisel peab majandusüksus arvestama mitmete nõuetega. Maksuarvestus tuleks korraldada nii, et esmasest dokumentatsioonist saadav teave annaks võimaluse:

1. Järeldage pidev alt majanduselu fakte kronoloogilises järjekorras.
2. Ürituste korraldamine.
3. Kasumist mahaarvamiste deklaratsiooni näitajate moodustamine.

Erinev alt raamatupidamisest, mis toimub rangelt PBU ja kontoplaani järgi, ei ole maksuarvestuses ette nähtud rangeid standardeid. Sellega seoses viib maksubaasi määramiseks teabe üldistamise läbi subjekt vastav alt tema iseseisv alt välja töötatud süsteemile. Samas ei saa maksuhaldur kehtestada kõigi jaoks kohustuslikke dokumentatsioonivorme, mida ettevõte kasutab.

Aruandlusmeetodid

Ettevõte saab luua autonoomse raamatupidamissüsteemi, mis ei ole raamatupidamisega seotud. Iga toiming sel juhul kajastub registris. Teine meetod on maksuarvestuse korraldamine raamatupidamisinfo abil. See valik on vähem töömahukas ja seega ka otstarbekam. See meetod on kooskõlas maksuseadustiku artikli 313 sätetega. See reegel sätestab, et baasi arvutamine iga aruandeperioodi lõpus toimub vastav alt maksuarvestuse andmetele, kui peatükis. MKS § 25 sätestab objektide ja toimingute teabe maksubaasi moodustamiseks rühmitamise ja summeerimise korra, mis erineb raamatupidamiseeskirjaga kehtestatud skeemist. Kui sätted langevad kokku, saab eelarvesse kohustuslike sissemaksete summade arvutamisel teha esmases dokumentatsioonis oleva teabe. Sel juhul on vaja ennekõike välja selgitada objektid, mille üle peetakse arvestust samade ja erinevate maksu- ja raamatupidamisreeglite alusel. Seejärel on vaja välja töötada kord algdokumentatsioonist teabe maksubaasi moodustamiseks rakendamiseks. Lisaks on vaja luua registrite vorme, et tuua esile maksustamisel arvesse võetavad objektid.