Võlakirjade ajalugu NSV Liidus, nende roll riigi majanduse arengus

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25

NSV Liidu esimesed võlakirjad lasti välja 1922. aastal. Nõukogude valitsus oli sunnitud otsima vahendeid Esimese maailmasõja ja kodusõja ajal hävinud tööstuse ja põllumajanduse taastamiseks. Välisinvestorid ei kiirustanud investeerima ja rahvusvahelised pangad ei kiirustanud laenu andma. Riigi majandus oli varemetes. Raha oli hädasti vaja. Ainus, kes võis neile anda, olid inimesed.

Mis tüüpi võlakirju eksisteeris

NSVL valitsuse võlakirju emiteeriti kahes vormis: intressikandvad ja win-win. Esimese tüübi eest maksti protsent 3-4% aastas, teise puhul toimusid aastased loosimised. Võlakiri oli antud juhul midagi loteriipileti taolist. Makseid tehti ainult selle väärtpaberi eest, mille number osutus võidukaks.

Riigi võlgade täieliku tagasimaksmise tähtaeg kodanikele oli 20 aastat. Loomulikult ei uskunud keegi, et riik nende eest vähem alt midagi annab ning hilisemad allahindlused ja ümberhindlused õõnestasid veelgi usku, et vähem alt osa raha makstakse. Keegi ei tajunudNSVL võlakirjad kui finantsinstrument kapitali kogumiseks ja säilitamiseks.

Kes oli peamine ostja

Võlakirjade ostmine oli algselt tegelikult sunnitud, kuid seda peeti juriidiliselt vabatahtlikuks. Esimesed, kes olid kohustatud ostma NSV Liidu riigivõlakirju, olid väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad (NEPmen), suurmaaomanikud (kolhoosidesse neid veel ei aetud) ja ettevõtete töölised. Esimesed väärtpaberid emiteeriti põllumajandustoodete ja tööstustoodete jaoks. Pärast rahasüsteemi taastamist müüdi võlakirju raha eest.

Paber osteti, kuna see oli kohustuslik (paljudelt isegi ei küsitud, nad arvasid summa automaatselt palgast maha). Nad võtsid seda järjekordse maksuna. Seetõttu puudub Vene Föderatsioonis praktiliselt igasugune kohtupraktika NSV Liidu võlakirjade mittemaksete osas. Ainus kohtuasi Venemaa ajaloos toimus 2006. aastal 1982. aastal emiteeritud võlakirjade pärast. Otsus langes riigile kasuks, mis on mõistetav. Venemaa Föderatsioon ei suuda tasuda kõiki võlgu, mille Nõukogude Liit tegi kõikidele väärtpaberite omanikele.

Väljaandmise perioodid

Riik ei kasutanud seda tööriista mitte pidev alt, nagu mõned inimesed kirjutavad. See oli pigem pealesunnitud meede kui soov rahvast taas röövida. Seetõttu pole midagi üllatavat selles, et väljaande ilmumise kuupäevad langevad kokku meie kodumaa ajaloo traagiliste hetkedega. LaenuvõlakirjadNSVL toodetud järgmistel aastatel:

• 1922-27 pärast Esimest maailmasõda ja kodusõda. Niigi nõrk majandus hävitati peaaegu täielikult. Raha oli vaja selle taastamiseks ja arendamiseks.
• 1927-41 - kiirendatud industrialiseerimine. Aastas ehitatakse riigis üle 1000 ettevõtte. NSV Liidust saab tööstusriik. Võlakirjade müügist saadud tulu kasutatakse ka tööpinkide ja patentide ostmiseks.
• 1942–1946 - sõja aktiivse faasi periood. Edu arendamiseks ja kindlustamiseks on vaja võimalikult palju sõjavarustust ja laskemoona. Võlakirju osteti kokku nagu sooja saia. Natside võitmiseks ei säästnud inimesed raha ega vaeva. 1942. aastal ületas müüdud väärtpaberite kogus ainuüksi emissiooni esimese kahe päevaga 10 miljardit rubla.
• 1946-57 Pärast sõda oli hädasti vaja raha. Pool riiki oli varemetes. Restaureerimiseks oli vaja raha.
• 1957-89 Säästuvahendina kasutatakse võlakirju. Kodanikukapitali kasutatakse riigieelarve moodustamisel.

Oli perioode, mil riik pikendas tagasimaksetähtaegu mitme aasta võrra. Väärtpaberid amortiseerunud. Vaatamata sellistele meetmetele pahameelt polnud. Kõik teadsid hästi, et raha läheb ühiskonna hüvanguks, mitte ei arvelda välispankade ametnike arveldustele.

Kuhu tulu läks

Nende müügist saadud vahendid läksid riigi taastamiseks ja arendamiseks, parandades tavaliste Nõukogude kodanike elu. Ehitati ettevõtteid ja tekkis uusi töökohti. Toodeti kaupupopulaarne tarbimine. Nõukogude majandus kasvas. Inimesed said palka, heaolu tase tõusis.

Järeldus

Kas riik käitus hästi või halvasti, jättes oma võlgu täielikult tasumata kodanike ees, kellele ta rämpsvõlakirju “imes”, on endiselt vaieldav küsimus. Mõned inimesed arvavad, et see on vale. Teised - et midagi sellist polnud ja kõik väärtpaberiomanikud said raha täies mahus. Kuigi nende aegade tunnistajad väidavad vastupidist. Kuid ilma lihtrahva materiaalse abita oleks võimatu läbi viia industrialiseerimist, tagada võit Teises maailmasõjas ja sellele järgnenud riigi taastamine. NSV Liidus võlakirjade müügist saadud tuluga ehitasid nad maju, haiglaid, raudteid, tehaseid.

Kuivõrd valitsuse tegevus oli õigustatud, otsustage ise. Kuid hoolimata sellest, millise hinnangu kaasaegne kaasaegne annab, ei saa minevikus midagi muuta.