2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25
Tasu kui mõiste on seadusega sätestatud. See määratlus vastab ka aktsiapanusele. Seadus kehtestab selle protsendina põllumajandusliku tootmis- või tarbijaühistu (AKK) liikmete omavara panusest majandustegevuse edasiseks elluviimiseks.
Kas neil kahel on vahet?
Vaatamata asjaolule, et need kaks mõistet on kombineeritud, on need erinevad. Osa on vara, mis juba kuulub ühistule ja jagatakse selle osalejate vahel ning ühistu liikmete osamaksed on vara, mille iga osaleja panustab SEK-i asutamisel.
Põllumajanduskoostöö seadusandlus sätestab, et osa ei koosne ainult osalejate sissemaksetest, vaid ka põllumajandusliku tootmisühistu netovarast. Selle suurust piirab aga vara, mille liige ühistuga liitumisel panustas.
Mis on investeerimisfond?
Kogu põllumajandusühistu vara jagatakse osalejate vahel ja väljendatakse rahalises vormis. Erandiks on rahalised vahendid, mida osalejate vahel ei jagata.
Oma osakute ühendused ja moodustavad investeerimisfondi. Kõik need põhimõtted on kirjas ühistu põhikirjas. Kogutud kinnistul käivitatakse majandustegevus. Olenev alt panustatud suurusest sõltub iga osaleja aktiivsus kogu töö protsessis.
Kohustuslikud sissemaksed
Need on fikseeritud ka ühistu põhikirjaga ja pärast nende kättesaamist saavad aktsionärid õiguse:
- hääled;
- tegevustes osalemine;
- soodustuste saamine;
- ühistuteenuste kasutamine;
- teenivad tulu.
Samas annab osa- ja osamakse tegemine ühistu liikmele erinevaid võimalusi. Lihtsam alt kõlab see nii: mida suurem panus, seda rohkem eeliseid äritegevuse käigus ja seda suurem on sissetulek. Kui panus oli väike, siis on osa suurus väike.
Täiendavad panused
See on vabatahtlik sissemakse, mille iga liige saab tasuda lisaks ühistusse astumiseks kohustusliku sissemakse tegemise tulemusena saadud osale.
Nii põhi- kui ka lisamaksete summad näitavad, milliseid makseid saab iga liige pärast ühistu tegevuse lõpetamist või sellest vabatahtlikul väljaastumisel.
See juhtub seetõttu, et ühistu vara on ühine ning iga osaniku suhtes kehtivad ühised õigused ja kohustused. Samal ajal saab vara esindada nii omavahendite kui ka laenuvahenditega, mis ei tohiks ollaüle 60% kõigist ühistu kogutud vahenditest. Protsessis osalejate vara sisaldab:
- väärtpaberid;
- asjad;
- omandiõigused.
Laenatud vahendite summa, mis ei ületa 60%, näitab organisatsiooni maksevõimet ja annab võlausaldajatele tagatise võlakohustuste tagasimaksmiseks.
Mis on investeerimisfond?
Enne ühistu asutamist peavad aktsionärid koosoleku, kus nad võtavad vastu põhikirja ja määravad kindlaks osamakse suuruse, mis on samuti põhikirjas fikseeritud.
Kõigi ühiskassa loomise ja ühistu tegevust puudutava projektdokumentatsiooni väljatöötamise valdkonna küsimustega tegeleb korralduslike küsimuste komisjon.
Äritegevuse käigus võidakse põhikirjas sissemakse suuruse küsimustes teha muudatusi. Kuna see teave puudutab organisatsiooni iga töötajat, kehtestab seadus nende toimingute jaoks keeruka protseduuri, mis algab aktsionäride koosolekuga ja lõpeb nende muudatuste registreerimisega organisatsiooni tegevust reguleerivas dokumendis.
Investeerimisfondi suurus võib suureneda kahel juhul:
- Kui liikmed panustavad ühistu tehtavate maksete kaudu täiendavaid vahendeid tootmise arendamiseks.
- Uute tootmisprotsessis osalejate värbamise tulemusena aktsiate arv kasvab.
Ühisrahastu kasv toimub ainult siis, kui avalikul koosolekul annab selle poolt hääle enamus selle liikmetest.
Mis peaks olema sissemakse?
Iga tootmisorganisatsiooni liige peab enne registreerimist tasuma vähem alt kümme protsenti (tarbijate kooperatiivi puhul 25%) kohustuslikuks tunnistatava osamaksu summast.
Ülejäänud 90% või 75% saab ta perioodiliselt panustada kogu põhikapitali, kuid ainult esimesel tootmisaastal. Samas võib osafondi suurus pärast ühistu osaliste koosolekut muutuda üles või alla.
Kõik organisatsiooni reeglite kogumi muudatused registreeritakse vastav alt seadusega kehtestatud reeglitele.
Jagamatu fond
See esindab ühistute neid vahendeid, mida ei võrdsustata aktsiatega ja vastav alt sellele ei jaotata SEC-i liikmete vahel.
Häälteenamuse otsusel saab osa aktsiatest üle kanda jagamatusse fondi, mille tulemusena väheneb iga osaleja osaku suurus proportsionaalselt talle ülekantavate vahenditega.
Nelja nädala jooksul pärast aktsiamuudatuste registreerimist põhikirjas ja nende jõustumist on vajalik teavitada ühistu võlausaldajaid. Kui nad ei ole uute andmetega rahul ja esitavad 24 nädala jooksul pärast muudatuste avaldamist oma nõuded, tuleb need täita.
Mis moodustab sissetuleku?
Ülejääk on lõplik kasum, mille raamatupidajad oma raamatupidamises määravad, uurides ja hinnates saadud tuluaastalõpu saldo.
Maksed, mida tootmisprotsessis osalejad saavad, on fikseeritud seadusega või organisatsiooni põhikirjaga.
Tavaliselt sõltub makse sellest, kui palju iga ühistu töötaja äritegevuse käigus osaleb.
Kõik nüansid, mis on seotud kasumi jagamisega lavastuses osalejate vahel, arutatakse läbi ja aktsepteeritakse kõigi aktsionäride poolt koos. Need koosolekud peetakse kolme kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.
Tuleb meeles pidada, et väljamakseid tehakse pärast kõiki kohustuslikke makseid pensioni- ja sotsiaalkindlustusfondi ning maksuteenusesse.
Kuidas jaguneb ühistu tulu?
Sissetulek, mis määrati aasta lõpus, tutvudes bilanssiga, jaguneb osalejate vahel järgmiselt:
- Teatud osa suunatakse ühistu reservi ja muudesse üldfondidesse, mida ei jagata ja mis on fikseeritud organisatsiooni põhikirjaga.
- Kehtivate seadusandlike aktide alusel suunatakse osa vahenditest maksukohustuste ja muude maksete tasumiseks vajalikul tasemel eelarvetesse.
- Dividendide väljamaksmiseks, kuid mitte rohkem kui 30% kogusummast, jagada ühistu liikmete vahel.
Kassa väljamakse suurus sõltub aasta lõpu bilansist.
Kuidas jagatakse ühistumakseid?
Maksed, mis teenivad tulu aktsionäridele ja kogu organisatsioonile tervikuna, jagunevad:
- Töötasude väljastamiseksühistu töötajad, kes ei kuulu osanike hulka, võrdeliselt nende osalemisega organisatsiooni tegevuses.
- Pärast seda, kui kõik mitteliikmed on oma sissetulekud saanud, saavad kõik aktsionärid koguda ja otsustada kasutada ülejäänud kasumit oma osamaksete suurendamiseks. See väärtus ei tohiks siiski ületada 80%.
- Ülejäänud tulu läheb aktsionäride tasumiseks.
Oktuse suurendamise maksete kasutamine
Institutsioonilisi makseid saab kasutada järgmiselt:
- Kui äriosalised otsustavad nende vahendite abil investeerimisfondi suurendada, suunatakse raha sinna.
- Ühistud saavad suunata vahendeid oma liikmetele veel tasumata varaosade maksmiseks ja tähtajad on juba lõppemas.
Sellisel juhul võib tagasimakse olla kas täielik või osaline. Seda saab teha juhul, kui ühistul on rahalisi vahendeid, mis ületavad põhikirjaga kehtestatud osafondi suurust. Siia kuuluvad ühistu maksed, mida kasutatakse osafondi suurendamiseks. Kuni see on täielikult moodustatud, sissemaksete tagasimaksmiseks vahendeid ei saadeta.
Erandiks on ühistu assotsieerunud osalejate osamaksude tagasimaksmine ehk need füüsilised või juriidilised isikud, kes on panustanud oma vara ja saavad sellelt dividende. Siiski kannavad nad organisatsiooni kahjustamise riski.
Kas ühistu vastutab võlausaldajate ees?
Jah, sobib! SeadusandlusVene Föderatsioonil on varaline vastutus.
Võlausaldajatele antud lubaduste täitmata jätmisel kaotab organisatsioon kogu oma vara. Sel juhul peate andma ainult oma vahendid, mitte laenatud.
Ühistu ei vastuta oma üksikute liikmete kohustuste eest, välja arvatud juhul, kui see on loomulikult seadusega sätestatud.
Mis on asendusvastutus?
See on ühistu liikmete vastutus oma kohustuste täitmata jätmise eest.
See on reguleeritud seadusega ja kujutab endast täiendavat vastutust organisatsiooni põhikohustusele, mis ilmneb siis, kui ühistu ei suuda täita kõiki võlausaldajate taotlusi. Seadus kehtestab järgmised tunnused:
- Tootmises osalejad vastutavad tasu suuruses, mis on ette nähtud ühistu põhikirjas. Samal ajal ei tohiks selle väärtus ületada 0,5% tehtud põhipanuse summast.
- Tasu suurus võetakse vastu üldkoosolekul häälteenamusega, kuid see ei tohiks ületada seadusega kehtestatud väärtust.
- Aktsepteeritud väärtus on kinnitatud ühistu põhikirjaga.
Teisisõnu võib öelda, et aktsionärid katavad võlgnevused, kui ühistul endal pole selleks raha ja vara.
Ühitud kahjud
Kahjud vaatavad bilansis aasta lõpus. Need jagunevad aktsionäride vahel vastav alt nende töötasule.
Kahjud hüvitatakse eelkõige arveltreservfondid või täiendavate ühistuosakute tegemine.
Soovitan:
Jagage tulu: tüübid ja võimalused
See artikkel käsitleb väärtpaberite tootluse teemat. Lugeja õpib tundma erinevaid aktsiatagastuse tüüpe ja ka erinevaid meetodeid nendega tegelemiseks
Alumiiniumi ja selle sulamite korrosioon. Alumiiniumi korrosioonivastase võitluse ja selle kaitsmise meetodid
Alumiinium on erinev alt rauast ja terasest üsna korrosioonikindel. Seda metalli kaitseb rooste eest selle pinnale moodustunud tihe oksiidkile. Viimase hävitamise korral aga suureneb alumiiniumi keemiline aktiivsus tunduv alt
Jaga panust – mis see on?
Erinevate majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks (materiaalsete ja muude vajaduste rahuldamine) loovad inimesed ja terved organisatsioonid liikmelisusel põhinevaid ühendusi - ühistuid. Turumajanduses toimivad nad kolmanda jõuna ning on alternatiiviks avalikule ja erasektorile
Kuidas valida lihvketta tera suurust? Märgistus ja foto
Tänapäeval kasutatakse sellist toimingut nagu metalli lihvimine üsna sageli. Selle edukaks läbiviimiseks on vaja hoolik alt valida lihvketaste tera suurus. Selleks peate teadma märgistusi ja ka seda, milline on granulaarsus
Kust ja kuidas saab teada pensioni kogumisosa suurust? Samm-sammult juhised, nõutavad dokumendid
Pensioni osa, mida saab koguda, räägiti esimest korda 2001. aastal. Just sel ajal toimusid muudatused pensioniäri puudutavas seadusandluses. Ilmusid sellised mõisted nagu põhi-, kogumis- ja kindlustuspension. Samas rahastatakse iga eraldiseisvat osa üksteisest eraldi erinevatest sularaha laekumise allikatest. Räägime sellest, kuidas saada teada pensioni kogumisosa suurus