Üürileandja on füüsiline või juriidiline isik, rendilepingu pool

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25

Liisingut esindab spetsiaalne kapitalirent, mille alusel saab liisinguvõtja registreerida omandiõiguse mis tahes kallile objektile teatud aja möödudes, annab üüritasu üle vara omanikule. Liisinguandja on selles tehingus teine osaline, keda esindab liisinguobjekti omanik. Ta ostab eseme, enamasti auto, kinnisvara või kalli varustuse, omandiõiguse. Ta annab selle vara liisingulepingu alusel üle lepingu teisele poolele. Samas on lepingus täpsustatud tingimused, mille alusel koostööd tehakse.

Liisingu kontseptsioon

Liisingut nimetatakse erinev alt kapitalirendiks. Selle funktsioonide hulka kuuluvad:

• sellise tehinguga on seotud üürileandja, vara müüja ja üürnik;
• lepingus osalejad võivad olla eraisikud või ettevõtted;
• on selline tehing, et teatud vara võõrandab omanikteine osapool ajutiseks kasutamiseks tasu eest;
• vara müüja valiku võivad teha mõlemad liisingulepingu pooled;
• liisinguperioodi lõppedes saab rentnik kasutatud eseme tagasi osta;
• iga organisatsioon võib tegutseda nii müüja kui rentnikuna;
• Kapitalirendi eripäraks on see, et kasutusse antakse täiesti uus vara ja sageli valib selle otserentnik, misjärel omandab selle liisinguandja.

Kõik neid tegureid peavad arvesse võtma kõik lepingu osapooled.

Pakkumise osalejad

Sellisel tehingul on kolm osalejat, kelleks on rendileandja, rentnik ja vara müüja. Seetõttu koostatakse vähem alt kaks lepingut. Need lepingud on omavahel seotud.

Üürileandja on tehingus osaleja, kes saab kasu ostetud vara võõrandamisest teise poole kasutusse. Sel juhul on rentnikul võimalik vara vajadusel lunastada. Kuid ta võib otsustada selle kauba tagastada.

Kes saab olla rendileandja?

Kui mõni ettevõte või isik soovib saada liisingus osalejaks, peab ta mõistma, mis on liising, liisinguandja ja liisinguvõtja. Igal osalejal on nii õigused kui ka kohustused. Lisaks on neil pärast ametliku lepingu allkirjastamist teatav vastutus üksteise ees.

BRendileandja võib olla:

• ametlikult IP-na registreeritud eraisikud;
• ettevõtted-rendileandjad ja nende hulka võivad kuuluda isegi pangad, kuid selleks peab harta sisaldama teavet, mis võimaldab teil seda tüüpi tegevust teha.

Liisingut saab pakkuda nii erinevatele ettevõtetele kui ka eraisikutele. Iga kliendi tingimused võivad oluliselt erineda, kuna enne lepingu allkirjastamist uuritakse hoolik alt isiku või ettevõtte finantsseisundit ja muid iseärasusi.

Milliseid toiminguid rendileandja võtab?

Liisuandja on ettevõte, mis pakub klientidele spetsiifilisi teenuseid. Need seisnevad selles, et kasutusse antakse kliendile vajalik vara, mis on eelnev alt ostetud sobiv alt müüj alt. Rendileandja, keda ettevõte esindab, on käesoleva lepingu alusel kohustatud tegema mitmeid olulisi toiminguid. Nende hulka kuuluvad:

• konkreetse kliendiga saavutatakse kindel kokkulepe;
• otsime müüjat, kes pakub kliendi nõudmistele vastavat kinnisvara;
• ettevõte ostab selle kauba;
• vara antakse kliendile kasutamiseks üle, mille kohta vormistatakse liisingleping ning liisinguandja jääb selle eseme omanikuks, kuid saab igakuiselt asja võõrandamise eest teatud summa;
• lepingu tähtaja lõppedes võib renditud vara ettevõttele tagastada või liisinguvõtja omandisse üle anda.

Et ettevõttel oleks õigussellises tegevuses osalemiseks peavad selle asutamisdokumendid sisaldama asjakohast teavet.

Kinnisvara liisingu nüansid

Üüritud vara jääb üürniku kasutusse kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Liisingu subjekt jääb liisinguandja omandisse, seega on tema see, kes selle vara omanikuna tegutseb. Erinevate objektide liisingusse üleandmise reeglid on järgmised:

• kui vara saaja lõpetab erinevatel põhjustel lepingu alusel raha maksmise tasu vormis, võib ta kaotada õiguse seda asja kasutada;
• liisinguvõtja pankroti väljakuulutamise korral on liisinguandjal esmane õigus saada liisingulepingu alusel makseid;
• vara mingil viisil hävimisel on saaja kohustatud hüvitama omanikule kõik selle eseme ostmisega seotud kulutused.

Liisingulepingul on juriidiline jõud ainult teatud kohustuslike tingimuste olemasolul. Seetõttu peaksid osapooled suhtuma selle dokumendi koostamisse vastutustundlikult. Kui see sisaldab vigu või elemente, mis rikuvad seaduse nõudeid, on võimatu oma õigusi kohtus kaitsta.

Millised on rendileandja kohustused?

Liisinguandja kohustused on ametlikus lepingus selgelt välja toodud. Tehingu osapool peab neid rangelt järgima. Nende hulka kuuluvad:

• ostke kinnisvara müüj alt,vastav üürniku nõuetele ja soovidele;
• ostetud kauba üleandmine teisele lepingupoolele;
• kinnisvara müüjale teabe esitamine selle eseme liisingu kohta ning teatamine tuleb teha eranditult kirjalikult;
• saadud vara parendamise, hooldamise või remondiga seotud üürniku kulude hüvitamine, kui see on ette nähtud ametilepingus;
• lepingu lõppedes võetakse vara tagasi, kui üürnik seda erinevatel põhjustel lunastada ei soovi;
• ettevõte on kohustatud täitma kõik liisingulepingus märgitud kohustused.

Kui rendileandja neid kohustusi rikub, võib see kaasa tuua lepingu ennetähtaegse lõpetamise või ettevõtte vastutusele võtmise. Üürilepinguid võidakse pakkuda eraisikutele või ettevõtetele, kuid kohustused jäävad samaks.

Ettevõtte hüvitis

Liisuandja on tehingus osaleja, kes saab selle tegemisest teatud kasumit. Liisinguvõtj alt saadud sularahamaksed koosnevad kahest osast:

• otsene tasu vara võõrandamise eest;
• lepingu eseme ostmisel ettevõtte poolt kantud kulude hüvitamine.

Tasu määramiseks on oluline eelnev alt teha vajalikud arvutused. Liisinguandja riskid on seotud sellega, et kui vara saaja keeldub erinevatel põhjustel raha ülekandmast, ei saa ettevõte saadasoovitud kasumimarginaal. Kuigi tal on õigus nõuda lepingu rikkuj alt hüvitist, on see siiski väiksem kui sellest tehingust saadav kasum.

Millised õigused ettevõttel on?

Üürileandja õigused on esitatud järgmistes vormides:

• liisingu subjekti iseseisev valik, kui see on ette nähtud kehtiva liisingulepinguga;
• nõude esitamine üürniku vastu, kui ta rikub lepingutingimusi või käsitseb saadud vara valesti, mis toob kaasa selle kahjustamise või hävimise;
• lepingu ennetähtaegne lõpetamine koos hüvitise samaaegse laekumisega, kui tehingu teine pool rikub koostöötingimusi;
• lepingu pikendamine vajadusel üürniku jaoks;
• koostöö jätkamine uutel tingimustel, mis peaksid olema vastastikku kasulikud.

Kui leping on õigesti vormistatud, saab seda kasutada kohtus iga osaleja õiguste kaitsmiseks. Seega, kui üürnik keeldub erinevatel põhjustel raha ülekandmast, on ta kohtu otsusega sunnitud maksma suurt hüvitist.

Millised kulud rendileandjal tekivad?

Liisingu andmisel eraisikutele või ettevõtetele on liisinguandja sunnitud kandma teatud kulusid. Nende hulka kuuluvad:

• liisingulepingu esemeks oleva vara soetamine;
• ega seotud kuludrentnikule erinevate tagatiste andmine;
• kinnisvaramaksu tasumine;
• kui kaup ostetakse teisest riigist, siis tuleb lisaks kulutada raha pädevale tollivormistusele ning tolli- ja tollimaksude tasumisele;
• saate- ja paigalduskulud, samuti seadmete seadistamine, kui sellised toimingud on lepinguga ette nähtud;
• Vara kaitsmine selle transportimisel või laos hoidmisel;
• kauba hooldamise ja parandamisega seotud kulud.

Lisaks võivad kulutused tekkida rentnikule üle antud objekti registreerimisel. Seega tuleb kõik need kulud katta liisingulepingust saadavast tulust. See toob kaasa asjaolu, et pärast eelkokkulepet peab liisinguandja optimaalse kuutasu määramiseks tegema mõned kohustuslikud arvestused.

Üürileandja vastutus

Üleandja on esindatud lülina vara kasutaja ja müüja vahel. Tal on selle eseme ostmiseks vajalik summa. Edasi läheb vara üle kliendile, kes saab seda sihtotstarbeliselt kasutada, kuid ei saa omanikuks.

Liisinguteenust osutava ettevõtte vastutus on järgmine:

• kui ettevõte rikub üürniku huve või õigusi, samuti lepingutingimusi, võidakse leping ennetähtaegselt lõpetada ning liisinguandja ei rikusaab loota hüvitise saamisele;
• kui vara antakse tehingu teisele poolele kasutusse tingimusi rikkudes, võib üürnik nõuda sunniraha;
• Kui saadetakse kaup, mis ei vasta kliendi nõuetele, võib see kaasa tuua kuumaksete olulise vähenemise.

Seetõttu on otseliisingufirma huvides lepingutingimustest rangelt kinni pidada.

Järeldus

Liisuandjat esindab ettevõte, mis tegeleb mis tahes vara rendile andmisega teistele ettevõtetele või eraisikutele. Seda saab esindada ametlikult IP väljastanud kodanik. Tal on palju õigusi ja kohustusi.

Kui üürileandja rikub ametliku lepingu punkte, peab ta oma tegude eest vastutama. Seda esindavad lepingu ennetähtaegne lõpetamine, hüvitise puudumine ja muud negatiivsed tagajärjed.