Tootmisühistu on Tootmisühistute föderaalseadus. Juriidiline isik - ühistu

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25

Äri ei ole ainult vahend isiklikuks rikastamiseks, vaid ka võimalus oluliselt toetada rahaliselt seda valdkonda või muud üksust, kus väikeste või keskmise suurusega ettevõtete segment on oluliselt arenenud. Seda teades toetab enamik omavalitsusorganeid aktiivselt (mõnikord isegi mitte paberil) kodanike algatusi.

Üks neist ettevõtlusvormidest on tootmisühistu. Tegemist on kõikide kodanike vabatahtliku (!) liikmesusega ühendusega tootmistegevuse läbiviimiseks. Üldjuhul osalevad ühistu liikmed isiklikult tootmisprotsessis või toetavad seda tehnilises või materiaalses mõttes. Iga ühistu on juriidiline isik. Igal juhul on igal osalejal isiklik osamakse. See tagastatakse, kui töötaja ettevõttest lahkub.

Iga tootmisühistu on kasumi teenimise eesmärgil asutatud ettevõte. Kui see on asutamisdokumentidega ette nähtud, siis oma tegevusesvõivad osaleda ka teised juriidilised isikud. See on ühistu.

Föderaalseadus

Selliste ettevõtete kogu tegevust reguleerib föderaalseadus, mis võeti vastu 10. aprillil 1996. aastal. Lisaks sellele võeti vastu 8. mai 1996. aasta föderaalseadus "Tootmisühistute kohta". Nende üldsätted käsitlevad järgmisi probleeme:

• Tootmisühistu määratlus.
• Selle liikmete põhiõigused ja kohustused.
• Ettevõtte organiseerimine ja likvideerimine.
• Muud küsimused, mida selles artiklis käsitleme (need on samuti sätestatud föderaalseaduses "Tootmisühistute kohta", kuid kokkuvõtlikumal kujul).

Seadusega on koheselt sätestatud, et ettevõtte põhikiri ei tohi olla vastuolus põhiseaduse ega ka teiste Vene Föderatsiooni seadustega.

Kui palju on ühistu liiget?

Siseriikliku õiguse kohaselt ei tohi tootmisühingu liikmed olla alla viie inimese. On kindlaks tehtud, et nad võivad olla nii meie riigi kodanikud kui ka võõrvõimu subjektid. See väike (keskmine) ettevõte ei erine teistest meie riigis tegutsevatest organisatsioonidest.

Lisaks on lubatud osaleda kodakondsuseta isikutel. Nagu me juba ütlesime, võib organisatsiooni tegevuses osaleda mõni muu juriidiline isik. Ettevõte saab seda teha oma esindaja kaudu asutamisdokumentidega kinnitatud alustel.

Keskas saab olla ühistu liige?

Liikmeks võivad astuda kõik üle 16-aastased isikud, kes on teinud osamakse üldühistufondi. Tähtis! Lubatud on isikud, kes on andnud osalise sissemakse, osalevad ettevõtte otseses juhtimises, kuid ei võta selle tegevuses isiklikku tööjõudu. Selliste inimeste arv ei tohi olla suurem kui 25% nende liikmete arvust, kes ise teenindavad tootmisühistut. See tagab õiglase osa toodete müügist saadavast kasumist.

Investeerimisfondide suurused

Seadusandlikult ei ole selle suurust kuidagi kehtestatud. Võib tekkida kahtlus ühistu suutlikkuses oma kohustusi täita, kuid antud juhul ütleb seadus, et kõik seda tüüpi ettevõttes osalejad kannavad ka isiklikku (tütar)vastutust kõigi tekkivate võlakohustuste eest.

Mille jaoks see loodud on?

Nagu me juba ütlesime, taotleb tootmiskooperatiivi loomine ainult kasumit. Samal ajal võib vastloodud ettevõte tegeleda mis tahes tegevusega, mis pole meie riigi territooriumil keelatud. Pange tähele, et teatud kaubagruppide tootmiseks on vaja lisaks hankida erilitsentsid.

Juhatus

Ühistu liikmete koosolek on selle juhatuse põhiorgan. Kui liikmete arv ületab viiekümne, võib otsustada moodustada järelevalve erikomisjon. Kui me räägime sellesttäitevorganid, siis täidab nende rolli taas selle juhatus (või/ja ühistu esimees).

Tähtis! Juhatuse liikmeks (ja esimeheks) saavad olla ainult isikud, kes on isiklikult seotud organisatsiooni tegevusega, olles selle liikmed. Pange tähele, et ei saa olla samaaegselt nõukogu ja juhatuse liige.

Millal toimub üldkoosolek?

Õiguslikult on kehtestatud, et kõikide ühistu liikmete üldkoosoleku võib kokku kutsuda igal juhul, mis ühel või teisel viisil on seotud ettevõtte tegevusega. Kuigi on erandolukordi, kus seda tüüpi koosolekute kokkukutsumine on rangelt kohustuslik:

• Harta kinnitamise või vajaduse korral selles muudatuste tegemise korral.
• Määrake organisatsiooni suund.
• Juhul, kui toimub ühistu liikmeks vastuvõtmine või väljaarvamine.
• Lisaks on koosolek vajalik otsuste tegemiseks aktsiafondi suuruse määramise, samuti mistahes muudatuste tegemiseks seoses ettevõtte rahaliste vahendite ratsionaalse kasutamisega. Lisaks on ka ettevõtluse toetamine (investeeringute hankimine) võimatu ilma organisatsiooni liikmete heakskiiduta.
• Loomulikult on ilma selle sündmuseta võimatu luua järelevalvekomiteed, samuti on võimatu lõpetada või vastu võtta mõningaid täitevülesandeid komitee teiste organite poolt. Kui aga harta näeb ette järelevalvekoosoleku õiguse selliseid küsimusi iseseisv alt lahendada, siis koosolekut ei peeta.
• See on vajalik, kui sisseKooperatiivis moodustatakse revisjonikomisjon või selle tegevus lõpetatakse.
• Majandusaasta aruannete, revisjoni või revisjoni järelduste, samuti ühistu tegevuse tulemusena saadud kasumi jaotamise kinnitamisel.
• Samuti peetakse koosolek, kui organisatsioon ise kuulub likvideerimisele.
• Lisaks on see vajalik ettevõtte filiaalide loomise või likvideerimise korral.
• Lõpuks kogunevad ühistu liikmed, kui tehakse otsus ühineda mõne teise ametiühingu või ühinguga.

Seega on tootmisühistu täisväärtuslik ettevõte, millel on oma kontrolli- ja täitevorganid.

Muud koosoleku üksikasjad

Kui põhikirjas on ette nähtud, võib liikmete koosolek teha muid otsuseid. Juhul, kui sellele organile selline õigus omistatakse, peab koosolekul samal ajal kohal olema üle 50% kõigist ettevõttes osalejatest, kes osalevad isiklikult selle tegevuses. Otsus tehakse lihthääletamise teel, lähtudes häälte lugemise tulemusest. Siiski võib kasutusele võtta ka mõned muud meetodid, kuid need kõik peavad olema ettevõtte põhikirjas selgelt kajastatud. Olenemata oma osa suurusest on igal ühistu liikmel õigus ühele häälele.

Kui räägime organisatsiooni põhikirja muutmisest või selle ümberkorraldamisest (ainsaks erandiks on äriühinguks või ettevõtteks ümberkujundamine) ja likvideerimisest, siis saab otsuse teha ainult siis, kuikui tema poolt hääletas vähem alt ¾ ühistu liikmetest. Ettevõtte saab ümber korraldada äriühinguks või äriühinguks ainult siis, kui see otsus tehakse ühehäälselt.

Juhul, kui on vaja kodanikku organisatsiooni vastu võtta või sellest välja arvata, saab selle otsuse teha minimaalselt 2/3 häältega. Kõiki küsimusi, mille lahendamine on eranditult koosoleku pädevuses, ei saa üle anda teiste ettevõtte osana moodustatud täitevkomiteede pädevusse.

Järelevalvekomitee kohta

Nagu juba märgitud, saab ühistu suuruse suurenemisel üle viiekümne liikme koosoleku otsusega moodustada järelevalvekomisjoni, mille ülesanded tuleks samuti kohe põhikirjas kirja panna. Oleme juba öelnud, et sellisesse komisjoni saab kuuluda ainult organisatsiooni liige. Komisjoni liikmete arv ja ka nende volituste kestus määratakse koosoleku tulemustega.

Valitud nõukogul on õigus valida endale esimees. Komisjoni koosolekud toimuvad vajadusel, kuid vähem alt kord poole aasta jooksul. Vaatamata oma volitustele ei ole nõukogu liikmetel õigust teha olulisi toiminguid kogu ühistu nimel. Ja vastupidi, küsimusi, mille otsustab eranditult järelevalveorgan, ei saa otsustada ühistu liikmete koosolek.

Ettevõtte muud täitevorganid

Täitevorganid teenivad kontrollikõik ettevõtte igapäevased funktsioonid. Nii et kui ühistus on üle kümne inimese, on juhatuse liikmete valimine kohustuslik. Ametiaeg kajastub koheselt põhikirjas. Arutab kõiki tootmisküsimusi, mis kooperatiivis oma liikmete üldkoosolekute vahelisel perioodil üles kerkivad. Tema pädevusse kuulub kõigi ülesannete lahendamine, mida teised täitevorganid ei suuda täita.

Juhatab juhatuse esimeest. Teda valivad üldkoosolekul kõik ühistu liikmed ning kandideerida saavad ainult need isikud. Kui ettevõttes on juba õnnestunud luua järelevalvekomisjon, siis esitab kandidaadid juhatuse esimehe kohale tema. Igal juhul peavad tema volitused olema hartas rangelt kirjas.

Seega on kohe vaja kindlaks määrata periood, mille jooksul esimehel on õigus töötada, selgelt kirjeldada tema volituste ulatust, eriti organisatsiooni vara käsutamise õiguse valdkonnas. Lisaks kantakse põhidokumenti kohustuslikel tingimustel järgmine teave: töötasu suurus, kahju tekitamise tagajärjed ja kahju ettevõttele.

Kui ühistul on juba juhatus, peaks põhikirjas olema ka nimekiri küsimustest, mille üle on esimehel õigus ise otsustada.

Talle antud volitustest piisab reeglina ühistu nimel töötamiseks ilma talle eraldi volikirja andmata. Ta võib esindada ühistut kõigis munitsipaal- ja riigiasutustes, samuti hallata (selgelt piiritletud piirides) varaorganisatsioonid. Ainult tal on õigus sõlmida lepinguid ja allkirjastada volikirju (eriti neid, mille suhtes kehtib asendusõigus), avada ja sulgeda arvelduskontosid, palgata ja vallandada uusi töötajaid (kui see punkt on hartas). Igal juhul kontrollib esimeest täielikult organisatsiooni liikmete üldkoosolek.

Revisjonikomisjoni kohta

Juhul, kui tekib vajadus kontrollida ettevõtte finantstööd, võib selle üldkoosolek valida erikomisjoni. Kui ettevõtte liikmete arv on alla kahekümne, võib sellele ametikohale määrata ühe audiitori. Revisjonikomisjoni liige ei või mingil juhul olla ühistu mõne muu täitevorgani töötaja.

Komisjonitasu on kohustatud täielikult kontrollima ettevõtte finantsseisundit möödunud aruandeperioodi kohta. Lisaks saab ta auditeerida finantsosa ühistu liikmete üldkoosoleku, nõukogu ja samaaegselt üle 10% organisatsiooni töötajate erijuhiste alusel.

Lubatud on ka kontrollid komisjoni liikmete isiklikul algatusel. Kõigil selle liikmetel on õigus nõuda ig alt ettevõtte juhilt kõigi vajalike finants- ja materiaalsete aruannete ning muude dokumentide esitamist.

Kontrolli tulemused esitatakse arutamiseks üldkoosoleku liikmetele, samuti järelevalvekomisjonile. Kui revisjonikomisjoni liikmete pädevusest ei piisa mõne keeruka raamatupidamisküsimuse selgitamiseks, on neil õigus kaasata välisaudiitoreid (või audiitorettevõtteid), kuineil on tegevusluba kehtestatud vormis.

Tähtis! Kui auditit soovis 10% ühistu töötajatest, siis kogu audiitorite palkamise kulu (vajadusel) maksavad nad ise.

Mis on tootmisühistu vastutus?

Kõigi tekkivate kohustuste eest vastutab organisatsioon kogu oma vara eest. Ühistu põhikirjas on sätestatud ka tütarvastutuse suurus ja tingimused, mis on kehtestatud kõigile organisatsiooni liikmetele, olenemata nende sisseastumisosa suurusest. Ettevõte ei vastuta mingil viisil üksikute töötajate kohustuste eest. Tootmisühistute seadus ütleb sama.

Ainult juhul, kui ühistu liige peab tasuma võlad, mille väärtus ületab kogu tema vara koguhinna, on lubatud ka kogu oma osa sisse nõuda. Samas ei saa see kuidagi mõjutada ettevõtte jagamatut fondi ja muid finantsvarasid. Seega on tootmisühistu klassikaline lisavastutusega ettevõtmine.

Asutamisdokumentide loend

See on lühike, kuna selline dokument on ainult ettevõtte põhikiri. See peab sisaldama organisatsiooni täisnime ja teavet selle tegeliku asukoha kohta. Põhikirjas peab olema kättesaadav kogu teave osamaksete suuruse ja nende tasumise tingimuste kohta. See sisaldab ka teavet selle kohtakooperatiivi liikmete vastutus nende kehtestamise korra rikkumise korral, samuti ettevõtte tegevuses isikliku tööl osalemise tingimused. Mõnede rikkumiste eest võidakse kohaldada trahve või muid meetmeid, mille kohta on teave kantud ka hartasse.

Lisaks peaks olema teave kasumi ja kahjumi jaotamise kohta, samuti tootmisühistu ja kõigi selle liikmete vastutuse üksikasjalik kirjeldus. Kõikide täitevorganite ülesanded ja volitused on täielikult ja väga üksikasjalikult kirjeldatud, sealhulgas need juhud, kus otsuseid saab teha juhatuse esimees ainuisikuliselt.

Kui me räägime organisatsiooni liikmelisuse lõpetamisest, siis on dokumendis kirjas ka teave osamakse tasumise korra kohta, samuti tuleks lisada uute liikmete vastuvõtmise ja töötajate ettevõttest väljaarvamise kord. kaalus. Samuti kirjeldatakse üksikasjalikult ühistu liikmeskonnast lahkumise protsessi, samuti kõiki juhtumeid, kui organisatsiooni liiget saab sellest välja arvata. Samuti sisestatakse andmed kõigi olemasolevate filiaalide kohta, samuti saneerimise ja täieliku likvideerimise võimaliku korra kohta. Tootmiskooperatiivi põhikirja võib organisatsiooni tegevuse käigus kanda muud tema tööks vajalikku teavet.

Teave ümberkujundamise kohta…

Nagu oleme korduv alt maininud, saab üldkoosoleku ühehäälse otsusega ettevõtet ümber korraldada seltsingu või majandusüksuse moodustamisega. Sellise üleandmise kord on seadusega fikseeritud, see peaks juhinduma kogu tootmisest jatarbijate ühistud.

Millised õigused on ühistu liikmetel?

Esiteks on igal töötajal õigus osaleda ettevõtte tegevuses, samuti on tal üks hääl ühistu üldkoosolekul. Töötajaid saab valida ka kõikidesse täitevorganitesse, aga ka kontrollkomisjonidesse.

Ettevõtte liikmetel on põhjuse korral õigus teha vab alt ettepanekuid organisatsiooni tegevuse optimeerimiseks, samuti teatada tuvastatud puudustest juhtide töös. Lisaks on kõigil tootmisühistu liikmetel õigus saada oma osa kasumist, mis saadi ettevõtte tootmistegevuse tulemusena.

Iga ühistu liige saab igal ajal nõuda organisatsiooni ametnikelt kogu vajalikku teavet, samuti igal ajal oma liikmeskonnast välja astuda, misjärel ta on kohustatud tasuma suurusele vastava summa tema osamaksest. Kui töötaja õigusi on rikutud, on tal õigus pöörduda kohtusse, sealhulgas kaevata edasi juhatuse liikmete otsused, mis ühel või teisel viisil riivavad kõigi ühistu liikmete huve.

Loomulikult sätestas harta (ja Vene Föderatsiooni seadused) õiguse saada töötasu, mis arvutatakse töötaja isikliku tööosaluse summast organisatsiooni tegevuses. Üldiselt sisaldub kogu see teave tootmisühistute seaduses, millest eespool rääkisime.

Ühistuliikmete kohustused

Töötaja on kohustatud tasuma osamakse, samuti osalemaorganisatsiooni tegevus, võttes selles otsese tööjõu osaluse. Lisaks on ta kohustatud kõiges täitma sisekorraeeskirju ja järgima muid reegleid, mis ühistu juhatuse poolt vastu võeti. Samuti kannavad kõik tootmiskooperatiivis osalejad tütarvastutust, mis peaks katma kõik ettevõtte tekkivad võlakohustused.

Kasumi jaotamise kohta

Kasumi jaotamisel lähtutakse nii töötaja isiklikust töös osalemisest kui ka tema osamakse suurusest. Kui me räägime ühistu liikmetest, kes ei võta organisatsiooni töös isiklikku tööosalust, jaotatakse kasum nende vahel, võttes arvesse isikliku osamakse suurust. Üldkoosoleku asjakohase otsuse tegemisel võidakse osa saadud vahenditest jagada töötajate vahel. Sel juhul peaks kasumi jagamise kord olema rangelt reguleeritud ettevõtte põhikirjaga.

Lisaks jagatakse ühistu liikmete vahel ka raha, mis jääb pärast kõigi maksude ja muude kohustuslike maksete tasumist. Pange tähele, et nende vahendite summa, mis jagunevad organisatsiooni liikmete vahel, ei tohiks ületada 50% kogukasumist, kuna kõik muu peaks olema suunatud tootmise arendamisele ja ettevõtte üldise maksevõime tagamisele.

Kokkuvõtteks…

Praegu on see äritegevuse vorm meie riigis kõige vähem levinud. Asi on selles, et antud juhulon vaja leida suur hulk kvalifitseeritud töötajaid, kes annavad isikliku tööpanuse ettevõtte arengusse. Lisaks ei inspireeri subsideeritud vastutus, mida tuleb vastutusele võtta juhtkonna vigade või tahtliku üleastumise eest, potentsiaalseid investoreid ega töötajaid optimismiga.

Ühesõnaga, ettevõtluse areng meil sõltub ühistutest vähe.