Liigväärtus: mis see on?

Liigväärtus: mis see on?
Liigväärtus: mis see on?

Video: Liigväärtus: mis see on?

Video: Liigväärtus: mis see on?
Video: Сектор Газа - сказка Царевна-лягушка 2024, Mai
Anonim
Ülejääkväärtus
Ülejääkväärtus

Ülejääkväärtus on kasumi suurus, mille töötaja loob oma tööjõukulu ületades. Samas omastab valmistatud tooted ja ka kulutatud aja tööandja tasuta. See termin väljendab konkreetset ekspluateerimise vormi, mis vastab täielikult kapitalismi põhilisele majandusseadusele. Selline kontseptsioon võib aga illustreerida mitte ainult töötaja ja tööandja suhteid, vaid ka erinevate nn kodanluse rühmade, näiteks maaomanike ja töösturite, pankurite ja kaupmeeste vahel. Väärtuse ülejääk ja ka selle suurendamise viisid võivad mängida olulist rolli tootmisjõudude ja tootmissuhete tõhusal arendamisel. Eeltoodud termini tekkimise eelduseks on tööjõu muutmine kaubaks või teenuseks. Tööandja võis ju ainult ühiskonna kujunemise teatud etapis leida töötaja, kes ei sõltunud tootmisvahenditest.

Lisaväärtuse allikas
Lisaväärtuse allikas

Liigväärtuse allikas võib oma kujult erineda. Määrake absoluutsed, üleliigsed ja suhtelised rühmad. Esimene saavutatakse tööaja pikendamise või suurema intensiivsuse saavutamisega. Teine saadakse, suurendades iga inimese tootlikkust keskmise tasemega võrreldes. Kolmas vorm, milles saab esitada lisaväärtust, saadakse tööjõukulude osakaalu vähenemise tulemusena. Sellised kategooriad on ajalooliselt välja kujunenud ja iseloomustavad täielikult selle parameetri suurendamise viise. Kuid vaatamata üsna paljudele erinevustele on kõigil neil meetoditel üks oluline ühine tegur – allikaks on alati tasustamata tööjõud.

Liigväärtuse määr on kogu lisaväärtuse massi ja selle tootmiseks kulutatud tööjõukulu suhe. Seega võib ülalkirjeldatud mõistet iseloomustada kui ühe inimese ärakasutamise astet teise poolt.

lisaväärtuse määr
lisaväärtuse määr

Liigväärtuse teooriat piiravad nii teoreetilised argumendid kui ka ajaloolised faktid. Viimase rolli mängisid nii riikide kujunemise ja arengu ajalugu kui ka ühiskonna majandusstruktuuri vormid, näiteks marginalism ja neoklassitsism.

Võtkem arvesse ka tootmisprotsessi, mille tulemusena on võimalik saada lisaväärtust. Tööjõu hankimisega saab tööandja hakata organiseerima tootmisprotsessi, seda selliselt arendamanii et töötaja ei loo igapäevaselt väärtust mitte ainult tema kulutatud tööjõuga võrdväärses summas, vaid ka väärtust, millest saab hiljem tema töötasu. Viimast käsitleb ettevõtja kui tasumata komponenti. Seetõttu on see lisaväärtus.

Soovitan: