"Lugupeetud härra" Kuidas hoida kirjavahetuses ärilist tooni

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25

Kirjutamiskultuur on eksisteerinud väga pikka aega. Ajal, mil kaasaegne e-post oli fantaasianähtus, kirju kirjutati käsitsi, adressaadini jõudmine võttis kaua aega, iga sõna oli kulda väärt. Niisama raisku ei läinud ei paberit ega tinti. Pole ime, et mõne kuulsa filosoofi, mõtleja ja kirjaniku kirjavahetus on säilinud tänapäevani ning seda uuritakse kirjandusteostena.

Mida teha nüüd, kui aegunud apellatsioonikirjad tunduvad sobimatud? Aga kandideerima peab ja seda iga päev ja erinevatel põhjustel. Kuidas alustada ärikirja, et vestluskaaslane kohe õigele lainele seada?

Tere või hüvasti? Kuidas mitte hätta sattuda

Alustame kohe "viirusliku" fraasiga "head päeva". Just juhtum, kui "heade kavatsustega …" Koomiline üleskutse sisenes koheselt äri (ja mitte ainult) kirjavahetusse. Ilmselt arvavad paljud, et sellise pöördumisega austavad nad korrespondendi õigust lugeda kirja igal sobival ajal.tema aeg. Selline pseudoaustus on aga põhimõtteliselt vale.

Isegi kõrva järgi on see fraas tülikas ja ebamugav. Grammatiliselt on see ka vale. Traditsiooniliselt kasutatakse hüvastijätmisel vene keeles genitiivi: "kõike head", "head päeva", samas kui tegusõna "soovin" jäetakse välja.

Kui kasutatakse kohtumis- (isegi virtuaalseid) konstruktsioone nimetavas käändes: "tere õhtut", "tere hommikut".

Mida sa teed, kui sa pole kindel, kas inimene, kellega räägid, on hommik või õhtu?

Ärikirjade universaalne aadress on "tere" või "tere pärastlõunal". Huvitav nüanss - sõnadel "hommik" ja "õhtu" on sõnum kellaaja kohta, samas kui etiketi järgi neutraalset "tere pärastlõunat" võib kasutada igal kellaajal päeval või öösel. Kas ikka valutab kõrvu? Kirjutage "tere"!

"Kallis, ma palun teid": arhaismid täna

Apellatsioonide esilekerkimine on pika ajalooga teema. Ajal, mil klassijaotus tunnistati, oli hierarhia selge ja arusaadav. Auastmetabeli kohaselt pöörduti vestluspartneri poole sõnadega "teie au", "teie ekstsellents", lihtsam alt öeldes - "kallis härra", "sir". Viga võib saatuslikuks saada. Jah, valikuid on palju, kuid need olid kõik selgelt välja toodud ega võimaldanud topelttõlgendusi.

Huvitav, et isegi praegu võivad sellised sõnad vestluskaaslast solvata, nagu nad kõlavadalandage sarkastiliselt tema staatust ja väärikust.

Nõukogude aeg hävitas klassisüsteemi ja lihtsustas oluliselt pöördumise vormi. Tegelikult oli neid ainult kaks: "seltsimees" ja "kodanik (kodanik)". Mõlemad sõnad on universaalsed, kehtivad kõigi inimeste kohta, sõltumata vanusest, soost, ametikohast. Siiski oli nüanss. "Seltsimees" nimetati usaldusväärseteks inimesteks, see sõna kannab endas isiklikku suhtumist. "Kodanik", olles neutraalne, annab pigem vihje negatiivsele hoiakule, mõningane kahtlus, kas inimene on kamraad.

Ärikirjavahetus täna. Suhtlemine kui võrdsed

Praegune kirjalik ärietikett on metsik segu tagastatud revolutsioonieelsetest sõnavormidest. Kahjuks pole meie riigis ühtne ravistandard veel juurdunud, kuid protsess on käimas, ülejääk elimineeritakse.

Visualiseerimine on võimas asi. Kui kohtusite vestluskaaslasega isiklikult, näeb ta üleskutse sõnade taga teid ja teie kõneviisi. Kui kohtumist ei toimunud, siis on tegemist kirjaliku pöördumisega, mis jätab esmamulje: meeldiv või mitte väga – oleneb teist.

Peamine reegel on, et vestluskaaslast liigselt ülendades ei tohi ennast halvustada (väikese erandiga, millest räägime hiljem). Meil ei ole feodaalsüsteemi, inimesed on võrdsed, just seda peakski kirjas tunda andma. "Kallis" on liialdatud. Ja rinna taga paistab olevat mõnitamine.

Neutraalne juhitavus. Me ei lähe liiga kaugele

"Kallis" on suurepärane viis võõra poole pöördumiseks. Aga selle taga peaksjärgige nime ja isanime. Näiteks "kallis Akaky Akakievitš".

Lihts alt perekonnanime mainimine tundub sel juhul ebaviisakas. Sel juhul tuleb fraasi täiendada kas sõnaga "sir", või akadeemilise kraadi, ametikoha nimetusega. "Kallis Bašmatškin" ei kõla kuigi hästi, aga "kallis härra Bašmatškin" - kõigi ärisuhtluse kaanonite järgi.

Kumb on parem? Kui teate vestluspartneri kraadi, kasutage seda oma pöördumises. See on märk väljateenitud austusest ilma tilgagi alluvuseta.

Kui te ei tea, võtke ühendust "kallis härra".

Mingil, karjääri- või sotsiaalsel alusel ühendatud inimeste rühma jaoks on kirja algus "kallid kolleegid, partnerid, elanikud, külastajad …" kasulik võimalus.

"Härra" on veel üks üleskutse, mis tuli tagasi revolutsioonieelsest ajast. Tänapäeval on see võib-olla kõige levinum. Koos perekonnanimega moodustab see täiesti sobiva vormi. Tänapäeval ei tähenda sõna "meister" klassi, vaid austust võrdse vastu. Selgelt sotsiaalsel redelil madalamal asuvate inimeste gruppe ei tohiks aga nii kohelda. Nõus, "härrad vaesed" kõlab pilkav alt.

Diplomaatiline kirjavahetus. Konversiooni saladused

Ainus ehk meie aja juhtum, kus positsioonide erinevust tuleb rõhutada, on pöördumine riigiametnike ja vaimulike poole.

Isanimi, isegi maitsestatud sõnadega "kallis härra", on halbtoon.

Märkige kindlasti isiku positsioon või väärikus. "Kallis härra suursaadik" - õige aadress (asendame "minister", "president", "volitatud esindaja" jne).

"Teie Ekstsellents Rootsi Kuningas" sobib ka tänapäeval. Kaugel igapäevasest suhtlemisest kuningliku perekonna liikmetega ei tea inimene tõenäoliselt kõiki tippametnikega suhtlemise peensusi. Sel juhul on parem pulka painutada.