Tõeline kahju. Reaalse kahju sissenõudmine

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25

Kahju peetakse negatiivseteks varalisteks tagajärgedeks, mis tekivad seoses subjekti õiguste rikkumisega. Need toimivad ebaseadusliku käitumise koosseisu lahutamatu osana, kui see põhjustas nende põhjustamise. Mõelge edasi, mida kujutab endast kahju tegelike kahjude näol.

Üldine teave

Tsiviilõiguses on kahju hüvitamine objektiivne tingimus ja vastutuse mõõt. See võimaldab neid täielikult hüvitada. Reaalse kahju sissenõudmine aitab seega kaasa kannatanu varalise seisundi taastamisele, viies selle algsesse seisukorda (enne rikkumist).

Definitsioon

Tsiviilseadustikus on kahjud kulud, mida subjekt, kelle õigusi rikutakse, on teinud või peab tegema oma varalise seisundi taastamiseks. Neid nimetatakse ka väärisesemete kahjustamiseks või kaotsiminekuks või saamata jäänud kasumiks, mis oleks võinud saada isikule tavapärastel käibetingimustel, kuitema huve ei rikutud. See määratlus sisaldub artiklis. 15 koodist. Seega on õigusaktides eraldi välja toodud tegelik kahju ja saamata jäänud kasum.

Teenimata sissetulek

Reaalsel kahjul ja saamata jäänud kasumil on mitmeid iseloomulikke jooni. Kõige täielikum teave saamata jäänud tulu kohta on kirjas Riigikohtu täiskogu 23.06.2015 resolutsioonis nr 25. Dokumendis on märgitud, et Art. 15 saamata jäänud tuluna tuleks tunnistada saamata jäänud kasum, mille võrra ebaseadusliku käitumise puudumisel suureneks rikutud subjekti vara mass. Kuna jutt on saamata jäänud tulust, siis selle hüvitamisega seotud juhtumite lahendamisel tuleb arvestada, et selle arvestus, mille esitab hageja, on enamasti ligikaudne ja oma olemuselt tõenäosuslik. See asjaolu iseenesest ei saa olla aluseks taotluse vastuvõtmisest keeldumiseks. Kui hageja õigusi rikkunud isik sai tulu seoses oma ebaseadusliku käitumisega, on kannatanul õigus nõuda koos muude kahjudega ka saamata jäänud kasumi hüvitamist summas, mis ei ole väiksem sellest tulust. Saamata jäänud kasumi kindlaksmääramisel peab kohus arvestama mitte ainult võimalike tuludega, vaid ka nende saamiseks vajalike kuludega. Kui kuluprognoose ei esitata, võidakse hüvitisest keelduda.

Tegelik kahju: RF tsiviilkoodeks

Vastav alt art. Koodeksi § 393 kohaselt peab subjekt hüvitama võlausaldajale kohustuse täitmata jätmise või kohustuste täitmata jätmise tagajärjel tekkinud kahju.tehingutingimuste mittenõuetekohane täitmine. Lepingust tulenevad vastavad kohustused seoses kahju tekitamisega, samuti muudel õigusaktides sätestatud alustel. Viimased on näidatud artiklis. 8 CC. Kohustuste tekkimise aluste hulka kuuluvad eelkõige riigiorganite ja kohalike omavalitsuste aktid, koosolekute otsused, õiguslikud sündmused, mille tulekuga normatiivaktid seostavad tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimist jne.

Tõendi omadused

Kahju (tegeliku kahju) hüvitamist nõudva avalduse saatmisel peab hageja esitama materjalid, mis kinnitavad:

1. Ebaõige käitumine.
2. Kahju tekkimise fakt ja selle suurus.
3. Tegevuse/tegevusetuse ja tagajärgede vaheline seos.

Tõendite hulk ja liik, mida hageja peab esitama, sõltub sellest, millest tegelik kahju täpselt koosneb: vara kaotatud või kahjustatud, teatud kulutused jne. Seletusi selles küsimuses on antud Riigikohtu 1. juuli 1996. a määruses nr 6/8. Selle dokumendi punktis 10 on öeldud, et tegelik kahju ei hõlma mitte ainult kannatanu tegelikke kulusid, vaid ka kulusid, mis on tekitatud kahju tekitamisel. ta peab kandma nende rikutud õiguste taastamise eest. Neid asjaolusid tuleb kahju hüvitamise nõuete esitamisega seotud juhtumite lahendamisel arvestada. Samuti tuleb kinnitada reaalse kahju moodustavate kulutuste vajadusarvutused ja muud tõendid. Viimane võib olla toodete puuduse kõrvaldamiseks vajalike kulude kalkulatsioon, kohustuste täitmata jätmise eest vastutust kehtestav kokkulepe jne.

Kahju suuruse ja tegeliku kahju tekkimise fakti tõendamisel tuleb arvestada eeltoodud otsuse punktis 49 sätestatuga. Nende kohaselt mõistetakse reaalse kahju all kannatanute mitterahalist kulu. Seega, kui rikutud õigust kavatsetakse taastada teatud väärisesemete või teenuste/tööde soetamise teel, tuleks nende maksumus määrata artiklis sätestatud viisil. 393 seadustiku lõige 3 ning juhtudel, kui nõude esitamise või otsuse tegemise kuupäeva seisuga ei ole kannatanute tegelikud kulutused veel tehtud.

Tähtis hetk

Vastav alt artikli 3 lõikele 3 393 järgi, kui seadusest, muudest normatiivaktidest või lepingust ei tulene teisiti, tuleb kahju suuruse määramisel arvesse võtta kohustuse täitmise päeval kehtinud hindu. võlausaldaja nõuete vabatahtlik tagasimaksmine võlgniku poolt. Kui viimast ei toimunud, siis läheb arvesse kulu, mis kehtis avalduse kohtule esitamise päeval. Arvestades asjaolusid, võib pädev asutus rahuldada kahju hüvitamise nõude otsuse tegemise kuupäeval kehtinud hindade alusel.

Tagasimakse summa

Kaebaja võib nõuda rikkuj alt kahju hüvitamistreaalne (varaline) kahju täies ulatuses, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud väiksemat summat. Seda reeglit tuleb käsitleda koostoimes artikliga. Tsiviilseadustiku artikkel 400. Vastav alt normile:

1. Mõnede kohustuste, sealhulgas teatud tüüpi tegevustega seotud kohustuste puhul võib seadus kehtestada piirangu kahjude täielikule hüvitamisele.
2. Kokkulepe võlgniku vastutuse vähendamiseks liitumislepingute ja muude toimingute alusel, mille kohaselt krediidiandjaks on tarbijana tegutsev üksikisik, loetakse tühiseks tingimusel, et vastutuse suurus määratakse kindlaks normidega või see sõlmitakse enne selliste asjaolude ilmnemist, mis toovad endaga kaasa negatiivsed tagajärjed tööülesannete täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel.

Näited

Õigusaktid kehtestavad järgmised juhud, mil võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult otsest reaalset kahju on täielikult piiratud:

1. St. Tsiviilseadustiku artikkel 78. Täisühingu liikme pärija (pärija) vastutab ühingu kohustuste eest kolmandate isikute ees, mille eest Art. 75, lõige 2, vastaks sellest lahkunud osaleja üleantud vara piires.
2. Vastav alt art. Kaubaveokoodeksi artikli 354 kohaselt on reederi ja päästja vastutus piiratud vastav alt nõuetele, mis on sätestatud koodeksis Art. 355.
3. Kui kohustuse mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest on ette nähtud sunniraha, hüvitatakse reaalne kahju sellega katmata osas. Seaduse või lepingu aluselmääratleda erinevaid juhtumeid. Näiteks on võimalik sisse nõuda ainult sunniraha, kuid mitte kahju, kui saab nõuda kahju hüvitamist seda ületavas ulatuses ning ka siis, kui kannatanu valikul saab hüvitada kas ühe või teise..

Nüansid

Pöörake tähelepanu asjaolule, et teiste inimeste raha kasutamise intressidel on alati tasaarvestus. See tähendab, et tsiviilseadustik lubab hüvitada reaalse kahju ainult selles osas, mida need ei hõlma. See säte on kehtestatud artikli 2 lõikega 2. seadustiku artikkel 395, samuti Ülemkohtu määruse nr 6 ja Ülem Vahekohtu pleenumi 1. juuli 1996 artikkel 50 nr 8. Organisatsiooni või kodaniku poolt ebaseadusliku tegevusega tekitatud reaalne kahju / riigi, kohalike omavalitsuste või nende struktuuride töötajate tegevusetuse eest, sealhulgas normidega vastuolus oleva õigusakti andmisel, hüvitab Vene Föderatsioon, Vene Föderatsiooni moodustav üksus või omavalitsus. See retsept sisaldub Art. Codex 16.

Kohtupraktika

Volitatud asutus tühistas varasemad otsused hageja kasuks, kes nõudis REPO lepingu alusel reaalse kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist. Kohus tõi välja, et müüja-võlausaldaja ei suutnud tõendada rahalise kahju tekkimist, mis on tekkinud võlgniku väärtpaberite tagastamisega seotud kohustuste täitmata jätmisest. Seega põhjendati taotluse rahuldamisest keeldumist tõendavate dokumentide esitamata jätmisega.

Hageja esitas nõude hüvitada tekkinud reaalne kahjutäitevvõimu föderaalorgani poolt konfiskeeritud vara ebaõige ladustamise korral. Taotlus rahuldati, kuna väärisesemete võõrandamine ei vabasta riiki vastutusest kahjude eest, mis on tekkinud volitatud ehitise suutmatusest tagada asjade turvalisust. Tegeliku kahju arvutas hageja välja rikutud toote ostuhinna ja tegeliku müügihinna vahena. Kaebaja määras saamata jäänud tulu vastav alt turul eksisteeriva piisava kvaliteediga kauba müügihinnale. Samas läksid maha transpordi- ja hankekulud ning ostuhind.

Järgmine näide puudutab kostja argumentide ebaõiget hindamist kohtute poolt tema tegevuse põhjusliku seose ja hagejale tekitatud kahju näol negatiivsete tagajärgede ilmnemise kohta. Vastav alt tehnilisele arvamusele viitab diiselveduri ja vagunite kokkupõrke põhjus, mille tagajärjel hagejale tekkis reaalne kahju, rikkumiste esinemisele kostja ja tellija tegevuses/tegevusetuses. Viimane võttis lepingutingimuste kohaselt endale kohustuse anda veduri kasutamiseks korraldusi. Nendel asjaoludel ei saa asjas tehtud otsuseid lugeda õiguspäraseks. Sellega seoses kuuluvad need tühistamisele ja kohtuasja materjalid tuleb saata esimesele astmele uuesti läbivaatamiseks, et uurida esitatud nõudeid, tuvastada juhtumi tegelikud sündmused ja hinnata esitatud tõendeid.

Muud juhud

Kassatsioonkaebuses avaldab kaebaja, kes on konkureerivhaldaja, viitab kahju suuruse kindlakstegemise võimatusele. Põhjenduseks toob subjekt asjaolu, et lepingut, milles teine pool on ühisehituses osaleja, ei ole lõpetatud. Kassatsiooniaste ei nõustu selle argumendiga, kuna föderaalseadus "Pankroti kohta" ei kehtesta kahjusumma kindlaksmääramise keeldu, kui subjekt ei keeldunud tehingutingimusi täitmast. Lisaks on Art. Nimetatud seaduse p 201.6 muudeti. Neid arvesse võttes võivad ehituses osalejad osaleda võlausaldajate koosolekutel ja neil on häälte arv, mis määratakse vastav alt arendajale makstava summa alusel, mis sätestab lepingu alusel eluaseme võõrandamise või teenusepakkujale antud vara väärtuse, samuti kahjude summana reaalse kahju näol. See on asutatud Art. 201.5 lg 2. Kõik need asjaolud koos viitavad sellele, et ruumide võõrandamise nõuete olemasolu ja lõpetamata lepingut ei peeta takistuseks reaalse kahju suuruse kindlaksmääramisel.

Olgu öeldud, et vaidlused kahjude hüvitamise üle on sageli seotud kinnisvaraga. Näiteks Art. LCD § 161 1. osa sätestab, et korterelamu haldamine peab tagama kodanikele turvalised ja soodsad elamistingimused, hoidma heas korras ühisvara, lahendama selle toimimisega seotud küsimusi, samuti osutama ettenähtud avalikke teenuseid.

Hageja saatis kohtule avalduse külmatorustiku avarii tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseksVeevarustus. Kohus tutvus esitatud materjalidega. Asjaolusid arvestades rahuldas volitatud instants kaebaja nõude, mõistis fondivalitsejale sunniraha.

Järeldus

Kohtupraktika näitab, et vaidlusi tegeliku kahju ja saamata jäänud kasumi hüvitamise üle arutavad sageli volitatud asutused. Peamised raskused menetluses tekivad poolte seisukohti põhjendavate tõendite kogumise ja esitamise etapis. Samas on iga konfliktis osaleja huvides tuua enda kasuks võimalikult palju argumente. Loomulikult tuleb need hankida legaalselt.

Eksperdid soovitavad pöörata erilist tähelepanu arvutustele. Arvutused tuleb teha mitte ainult tegelike kahjude, vaid ka summade osas, mis eeldatavasti kuluvad õiguste taastamiseks. Sama oluline on saamata jäänud kasumi arvutamise täpsus.

Samas olgu öeldud, et paljud vaidlused ei jõua kohtusse, kuna osapooltel õnnestub kõik sõbralikult lahendada. Eksperdid soovitavad, kui asjaolud lubavad, saata esm alt nõue oma kohustusi rikkunud subjektile. See peaks näitama tegevuse / tegevusetuse ebaseaduslikkust, samuti määrama kindlaks hüvitise suuruse ja perioodi, mille jooksul see tuleb maksta. Kui konflikti sel viisil lahendada ei õnnestunud, siis tuleks pöörduda kohtusse.