Nõudlus ja pakkumine tööturul. Moodustamistegurid

Nõudlus ja pakkumine tööturul. Moodustamistegurid
Nõudlus ja pakkumine tööturul. Moodustamistegurid

Video: Nõudlus ja pakkumine tööturul. Moodustamistegurid

Video: Nõudlus ja pakkumine tööturul. Moodustamistegurid
Video: Edujuhised alustavale ettevõtjale - Viljam Viljasoo 2024, Mai
Anonim

Tööturg ja selle struktuur koosneb konkreetsest kaubast – tööjõust. Seega ei omanda ostja mitte inimest, vaid tema töövõimet. Vaatame põhipunkte lähem alt.

Nõudlus ja pakkumine tööturul kujunevad välja mitmete eelduste mõjul, mida saab jagada suurtesse rühmadesse.

Nõudlus ja pakkumine tööturul
Nõudlus ja pakkumine tööturul

Majanduslikud tegurid

Tööturu nõudluse ja pakkumise määrab tööjõu müük ja ost, mis võib mõjutada seda protsessi ja loomulikult ka nende teenuste maksumust.

Mittemajanduslikud tegurid

Räägime sotsiaalsetest, riiklikest, demograafilistest ja seadusandlikest eeldustest, mis mõjutavad pakkumist ja nõudlust tööturul. Nende tähtsuse ja iseloomu määravad riigi ajaloolise ja majandusliku arengu iseärasused. Selle moodustumise muster seisneb selles, et see on koostiselt heterogeenne, erineb spetsiifiliste omaduste ja suure hulga segmentide poolest.

Toome välja mittemajanduslikud tegurid üksikasjalikum alt.

Tööturg ja selle struktuur
Tööturg ja selle struktuur

Esiteks nõudmisel japakkumine tööturul mõjutab koguarvu. Rahvastiku dünaamikat, praegust ja tulevast tööjõuressurssi hinnatakse reeglina suremuse, sündimuse, oodatava eluea jms näitajate järgi. Praegu on demograafiline olukord üsna keeruline. Seega ületab suremus oluliselt elanikkonna sündimust, mis mõjutab negatiivselt kahekümne aasta pärast, tekitades tulevikus olulise tööjõupuuduse.

Teine oluline tegur, mis määrab pakkumise tööturul, on töövõimelise elanikkonna arv. Me räägime sellest osast, millel on vajalikud vaimsed ja füüsilised võimed.

Pakkumine tööturul
Pakkumine tööturul

Kolmas oluline tegur on töötundide arv. Töötaja saab ise määrata, kui palju ta töötada soovib ja millise koha ta valib.

Neljas tegur on töötajate kvalitatiivsed omadused. Räägime haridustasemest, spetsialistide kvalifikatsioonist, tootlikkusest ja muust. Venemaa on selles parameetris ühel esikohal.

Viies parameeter on töövõimelise elanikkonna rändeprotsesside olemasolu. See hõlmab kodanike liikumist ühelt territooriumilt teisele koos elu- ja töökoha muutusega. Venemaal on immigratsiooniprotsessid toonud kaasa tööjõupakkumiste arvu kasvu tööturul ja tööpuuduse kasvu. Veelgi enam, külastajad on valmis täitma ülesandeid madalama hinnaga kui selle kodanikud. Samas on riigist väljarändel selged "äravoolu" märgidäravoolud".

Järelikult on sellel turul peamised nõudluse subjektid riik ja äri. Viimasel juhul räägime suurettevõtetest, keskmistest ja väikeettevõtetest.

Optimaalne muster on olemas: nõudlus tööjõuteenuste järele on rangelt pöördvõrdeline palga väärtusega. Viimaste kasvuga ja muude võrdsete tingimuste olemasoluga ettepanekute arv väheneb. Vastasel juhul suureneb nõudlus tööjõu järele.

Soovitan: