Ettevõtte kaartide arvestus: makseprotseduur

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25

Panga ettevõttekaardid, nagu teate, on mitmekülgsed. Seetõttu kasutatakse nendega arvutusi tänapäeval laialdaselt. Ettevõttekaarte on mugav kasutada nii riigisisesel kui ka välislähetusel, esindusteenuste eest tasumisel, sularaha vastuvõtmisel väljastuspunktides ja sularahaautomaatides. Artiklis vaatleme, kuidas ettevõttekaarte raamatupidamises arvesse võetakse.

Üldreeglid

Ettevõtte kaardi saamiseks sõlmib ettevõte lepingu pangandusstruktuuriga. See avab spetsiaalse pangakonto. Summad, mis sellel tekivad, lähevad arvesse vastav alt kontole. 55.

Ettevõtte ettevõttekaardil olevate vahendite kajastamiseks kasutatakse raamatupidamises spetsiaalset alamkontot kontole 55.

Analüütika funktsioonid

Analüütilise arvestuse konstrueerimine toimub olenev alt kaartide kasutamise tingimustest.

Mõnel juhul näeb leping pangaga ette kindlustushoiuse olemasolu ettevõtte kontol. See tähistab kontol püsiv alt minimaalset summat. Seda nimetatakse ka taandamatuks tasakaaluks. Seda summat võidakse kulutada erandjuhtudel. Deposiiti kasutatakse eelkõige makselimiidi ületamise korral.

Juriidiliste isikute ettevõttekaartide raamatupidamises on otstarbekas avada kontole 2. järjekorra alamkontod. 55. Need võivad olla alamkontod. "Makselimiit" ja "Kindlustustagatis".

Juuriidiliste isikute ettevõttekaartide raamatupidamises avatakse tõrgeteta määratud alamkontod, kui ühe ettevõtte kontoga on seotud mitu kaarti, mille abil saab iga omanik teha maksetehinguid määratud limiidi piires. Raha krediteerimisel esitab klient pangale väljavõtte omanike andmete ja kaardinumbritega, summadega, mis tuleb igaühele kanda.

Registreerimise peegeldus

Ettevõtte kaardi arvelduskonto täiendamisel tehakse raamatupidamises kanne:

db ch. 55 alamkontot "Erikonto" Kd sc. 57 "Arvelduskontod" (52 "Valuutakontod")

Erikontol oleva välisvaluuta puhul tuleks tehingu ja aruandluse päeval teha ümberhindlus. Sellest tulenevad vahetuskursi erinevused ettevõtete kaartide arvestuses kajastuvad järgmiselt:

• db ch. 55 alamkontot "Erikonto" Kd 91 alamkonto. "Muud tulud" (positiivse summaserinevus);
• db ch. 91, subch. "Muud kulud" Kd c. 55 alamkontot "Erikontod" (negatiivsete erinevuste summa järgi).

Ülekanded on teel

Kui pank saab ettevõtte kaardiga tehingute sooritamist kinnitava esmase dokumentatsiooni, tehakse arvelduskontole raamatupidamises kanne:

db ch. 10 (20, 25, 26 jne) CD-de arv. 57 "Ülekanded on teel".

Konto 57 kasutamine on tingitud asjaolust, et esmased dokumendid (kviitungid, sedelid jne) saabub ja töödeldakse raamatupidamises enne raha debiteerimist kinnitava kaardikonto väljavõtte moodustamist.

Selle konto jaoks tuleks avada spetsiaalne alamkonto. See kajastab makseid ettevõtte kaardil.

Raamatupidamises saab rahaliste vahendite jäägi operatiivkontrolli teostada alamkontol oleva summa lahutamise teel. "Toimingud kaardikontodel" (kontole 57) alamkonto "Erikonto" saldolt (kontole 55).

Tegevuste peegeldus

See viiakse läbi pärast pangakonto väljavõtte saamist, mis kinnitab tegelikku mahakandmist. Raamatupidamises kajastatakse ettevõtte kaartidega toiminguid järgmiselt:

db ch. 57 alamkontot "Toimingud erikontodega" Cd sc. 55 alamkontot "Erikonto"

Rakendamiseks lubatud toimingute loend näitab, et kaardi omanikul on õigus mitte ainult teha kaardiga makseid, vaid kasutada seda ka sularaha vastuvõtmiseks.

Sularaha väljavõtmine ettevõttekaardilt raamatupidamises toimub tõendavate dokumentide alusel. Need väljastatakse väljastamiskohas või sularahaautomaadis. Juhtmestik on järgmine:

db ch. 71 cd sc. 57 alamkontot "Toimingud erikontodel" (saadud rahasumma kohta)

Sularaha kasutamine fikseeritakse üldreeglite kohaselt vastav alt töötaja kuluaruandele lisatud esmasele dokumentatsioonile.

Tähtis hetk

Lisaks ül altoodud ettevõttekaartide töövoo ja arvestuse mudelile võib praktikas tekkida olukord, kus töötaja ei ole esitanud aruandeperioodi jooksul esmast või muud tehinguid kinnitavat dokumentatsiooni. Sel juhul võib pangaväljavõte kajastada vahendite mahakandmist.

Sellistes olukordades peate lähtuma järgmisest. Iga kaart on määratud konkreetsele isikule – omanikule. Vastav alt erikontodel raha liikumise aruannete koostamise korrale peavad nad näitama kaardi numbri, millelt debiteeriti. Sellises olukorras on oluline analüütika pädev korraldus kontol 55.

Ettevõtte pangakaartidelt debiteerimine raamatupidamises toimub dokumentidega kinnitamata väljavõtte alusel ja see kajastub järgmiselt:

db ch. 73 cd c. 55 alamkontot "Erikonto"

Kui kaardiomanik ei esita esmaseid dokumente või tema tehtud kulutusi ei tunnistata majanduslikult põhjendatuks, peab ta tagastamakulutanud raha vastav alt kehtestatud reeglitele. Tagastuse kajastamine toimub krediidikontol. 73 kooskõlas ettevõtte rahaliste vahendite arvestuskirjetega (näiteks kontod 50, 51).

Raamatupidamistehingud välisvaluutas

Välisvaluutaga ettevõtete pangakaartide arvestuse eripära määratakse finantsasutuse poolt sätestatud nende mahakandmise ja konverteerimise tingimustega. Lisaks omab tähendust ka kaardi välimus.

Vastav alt üldreeglitele koostab lähetatud töötaja pärast välisma alt naasmist avansiaruande, mille esitab raamatupidamisele. Ta lisab sellele originaaldokumendi. See sisaldab muuhulgas kaardimaksete käigus koostatud pabereid.

Kõik välisvaluutas tehtud kulud tuleb aruande kinnitamise päeval ümber arvestada rubladesse. Sel juhul tehakse kanded:

• db ch. 08 (26, 44) CD-de arv. 71 (kulude rubla ekvivalendi summaks keskpanga kursi järgi);
• db ch. 71 cd sc. 57 alamkontot "Toimingud erikontodel" (kaardiga tasutud kulude summa kohta, rublades keskpanga kursi alusel).

Edasised kanded sõltuvad sellest, millist ettevõtte kaarti (valuutat või rubla) kasutati. Valuutatehingute arvestuses võlg arvel. 57 kuuluvad ümberhindlusele ja nende komisjonitasu kuupäev. Pangaväljavõtte saamisel tehakse kanne:

db ch. 57 alamkontot "Toimingud erikontodega" Cd sc. 55 alamkontot "Eriline pangakonto" - rubla ekvivalent vahetuskursi järgiKeskpank raha debiteerimise päeval

Samas, vastav alt kontole. 57 määrake vahetuskursi erinevus. See krediteeritakse või debiteeritakse. 91 (olenev alt kursuse korrigeerimise iseloomust).

Rublalise ettevõttekaardi kasutamisel raamatupidamises tehakse kanne väljavõttes märgitud summa kohta rublades. Tavaliselt erineb selle väärtus kontol kajastatust. 57 alamkontot "Toimingud erikaartidega" aruande kinnitamise päeval. See on tingitud asjaolust, et finantsstruktuurid kasutavad valuutatehingute ümberhindamisel sisemist kurssi, mis ei lange kokku keskpanga kursiga.

Saadud vahe loetakse summaks. Kuna välisvaluutas summale vastavas summas rublades tehtud maksesummat korrigeeritakse erinevustega, kajastuvad need samal kontol reisikulude põhisummana. See võib olla c. 08, 44, 26 jne

Tasud

Ettevõtte kaartide teenindamise eest võetakse tasu. Raamatupidamises kajastatakse vahendustasud muude kulude all ja kajastatakse konto vastaval alamkontol. 91.

Tasu suurus ja mahakandmise kord määratakse vastav alt pangandusorganisatsiooni tariifidele. Need on täpsustatud kontoteenuse lepingu lisas.

Saldo intress

Kui kaardikonto teenindusleping näeb ette nende tekke, arvestatakse need muude tulude hulka. Sel juhul koostatakse juhtmestik:

db ch. 55 alamkontot "Eriline konto"Kd sc. 91 alamkontot "Muud sissetulekud"

Nüansid

Ül altoodud tehingute kirjendamise kord kehtib peamiselt ettevõtetele, kes omavad kaardikontosid ja teostavad nende kaudu arveldusi äripartneritega.

Samas saab ettevõte vastu võtta makseid eraisikute ja organisatsioonide kaartidelt. Väljastajad (kaardi väljastajad) sõlmivad kaupmeestega lepinguid, et müüa tooteid kaardiomanikele.

Lepingus fikseeritakse punkti tehniliste seadmetega varustamise reeglid, toimingu autoriseerimine, ostjatega arveldamise tingimused, teenindava panga vahendustasu suurus. Viimane peetakse reeglina kinni kauba müügist saadud tulust ja kantakse kaubandusettevõtte arvele.

Sleepide kogu

Slip on terminali kontroll. Nende kogumise kord ja sagedus määratakse kindlaks vastuvõtva pangaga (krediidifirmaga, mis korraldab kaardi vastuvõtupunkte ja osutab neis kõigi toimingute teenindamiseks) sõlmitud lepingu tingimustes. Samas on libisemiste register kohustuslik. See näitab tšekkide arvu ja kogusummat.

Register tuleks täita kahes eksemplaris. Üks antakse koos sedelitega kollektsionäärile, teine jääb kaubandusettevõttesse. Viimasel juhul annab koguja ka kviitungi.

Kontol olevate summade kajastamise aluseks. 57 on dokumendi teine eksemplar. Enne lappide üleandmist kollektsionäärile ettevõte seda ei teesaab summasid käsitleda kui "transiidiülekannet". Seetõttu konto 57 ei kajastu.

Enne sedelite panka ülekandmist (nii kaua kui need on kaubandusettevõtte kassas) müüdud kauba eest raha kontodelt ei debiteerita ja kontole ei krediteerita. Sellest lähtuv alt arvatakse, et ostjatel on tekkinud nõuded.

Kui müügist saadud tulu kantakse kontole, luuakse tehing:

db ch. 51 cd sc. 57

Ettevõtte kaartide arvestus C1-s

Tegevuste kajastamisega ei kaasne praegu raskusi. Pean ütlema, et varem toimus näiteks ettevõtte kaartide arvestus C1 7 7-s peaaegu käsitsi.

Tarkvaratoodet 1C "Raamatupidamine" täiustatakse pidev alt. Esimesi olulisi muudatusi märkasid programmi versiooni C1 8 2 kasutajad. Ettevõttekaartide arvestus on uusimas rakenduses muutunud veelgi lihtsamaks. Mõelge mõnele peegeldavate operatsioonide nüansile.

Ettevõtte kaartide täiendamise toiming raamatupidamises C1 8 3-s on kajastatud dokumendi "Konolt mahakandmine" abil. Selle avamiseks minge jaotisse "Pank ja kassa", seejärel jaotisse "Pangaväljavõtted" ja klõpsake nuppu "Deebet".

Dokumendi vormis on märgitud toimingu tüüp "Ülekandmine teisele kontole". Saaja konto valimiseks avage kataloog "Pangakontod". Deebetkirjeks saab sc. 55.04.

Versioonis 1C 8.2mahakandmised tehti samamoodi. Samas arvelduskontolt ülekandeks raha laekumise kohta eraldi dokumenti ei vormistatud - see läks arvesse summade liikumise käibena.

Sularaha väljavõtmine sularahaautomaadist

Raha väljamaksmisel võtab töötaja need tegelikult aruande alusel vastu. Sellest lähtuv alt on ta kohustatud esitama kulutusi kinnitavad dokumendid.

Oletame, et töötaja võttis kaardilt teatud summa välja ja maksis laokaupade ostmise eest.

Taganemist 1C-s kajastatakse kasutades dokumenti "Konto mahakandmine". On vaja kirja panna toimingu liik: "ülekanne vastutavale töötajale", konto 55.04. Pangakonto on see, millega kaart on seotud. Dokumendile on märgitud ka teave selle omaniku, st vastutava isiku kohta.

Kui toiming kajastub, tehakse rekord:

db ch. CD-de arv 71,01. 55.04

Panga vahendustasu kinnipidamine raha väljavõtmisel

See toiming kajastub dokumendis "Konto mahakandmine". Selle tüüp on "muu mahakandmine", raamatupidamiskonto - 55.04. Pangakonto on konto, millele kaart on lisatud.

Üksikasjad näitavad kontot. 91.02. See on deebetkonto, millele kantakse vahendustasu. Kataloogis "Muud kulud / tulud" peaksite valima kirje, mis sisaldab pangateenuste eest tasumise kulusid. Pärast seda luuakse kirje:

db ch. CD-de arv 91,02. 55.04.

Kulude kinnitamise toiming

1C-s kajastuvad kulud dokumendi "Ettemaksteata".

Vahel "Ettemaksed" selle täitmisel valige "Debit kontolt".

Sisestage vahekaardile "Kaubad" andmed ostetud laokaupade, nende arve ja käibemaksu kohta.