Guatemala valuuta: nimi, ajalugu, foto

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25

Raha on vara või toode, mis võimaldab ja hõlbustab muude kaupade ja teenuste vahetamist. Guatemala rahasüsteemi ajalugu algab vahetussüsteemiga. Varem kasutati nende ülekandmisel vahetusvahendina erinevaid kaupu. Need olid nahad, metall, loomad, nisu, oder ja tööriistad. Guatemala valuuta nimi pärineb iidsetest aegadest.

Päritolu

Selle riigi rahasüsteemi tekkimine pärineb maiade ajastust, mil maksevahendina kasutati ketsale (kohalik lind), soola, obsidiaani, vääriskive, nefriiti ja eriti kakaod. Hispaania kolonisatsioon kehtestas vahetuskaubanduse kaotamiseks rahasüsteemi. Uus struktuur loodi vallutajate raha põhjal.

Kergesti kättesaadava valuuta puudumine on viinud müntide vermimiseni erinevates Ameerika riikides, eriti Guatemalas. Hispaania raha, mida imporditi või toodeti peamiselt Ameerika mandri rahapajadesseega levis Mehhikos, Boliivias ja Peruus kuni 19. sajandi esimese veerandini.

Valik

Hiljem hakati vermima Kesk-Ameerika Suurvabariigi või Kesk-Ameerika Liitvabariigi münte. Rahvusriigi tulekuga ja Guatemala Vabariigi asutamisega võttis Rafael Carrera valitsus kasutusele peeso, mille süsteem hõlmas zlotti ja hõberaha kasutamist.

19. sajandi viimasel kolmekümnel aastal eksisteeris kümnendsüsteem koos teise kahendsüsteemil põhineva rahastruktuuriga. Sel ajal lasti käibele pangatähti ja sajandi lõpuks enam üht peesot ei vermitud, säilisid vaid väiksema nimiväärtusega mündid.

Samal perioodil ilmusid Guatemala uudishimulikud rahad, mida tuntakse "seduladena", omavalitsuste ja kaubandusasutuste poolt võlgade tasumiseks välja lastud pisikesed pangatähed. Reguleeriti ka eravaluutade, mida nimetatakse "funktsioonideks", emiteerimine, need anti välja kasutamiseks taludes, hotellides või äriettevõtetes.

Valitsuse määrus

Novembris 1924 ja veebruaris 1925 võeti vastu "Välisvaluutaseadus" ja "Krediidiasutuste seadus". Kuldmüntide või kullaks konverteeritava valuuta emiteerimiseks kaaluti kahte alternatiivi, millest üks nõuab välislaenu ja teine riiklike ressursside kogumist. Leppisime viimase variandiga. Vastav alt seadusele võeti vastu kullastandard ja loodi Guatemala uus rahaühik quetzal.seotud USA dollariga. Selle loomise õigus anti Guatemala pangale, ainsale asutusele, kes on volitatud valuutat emiteerima.

Aasta varasema USA dollari kursi põhjal otsustati, et quetzal võrdub 60 peesoga ning raha väljastamine jääb ainult riigi kanda. Uue korra järgi toimisid hõbe- ja vaskmündid Guatemala pisivaluutana (kõrgemad nimiväärtused lasti välja ainult pangatähtedena). 1925. aastal loodi hõbemündid nimiväärtusega 1 ketsal, ½ quetzal, kümme ja viis sentiavot ning üks sentivoo vasesulamist. 1926. aastal valmistati kullast 20, 10 ja 5 ketsali. 1932. aastal võeti kasutusele kaks uut nimiväärtust: ½ centavo ja 2 centavo, mis on valmistatud vase ja tsingi sulamist.

Vabariigi raha- ja pangandussüsteemi teine reform oli 1944. aasta oktoobrirevolutsiooni tulemus, millele järgnes tollase majandusmõtte demokratiseerumine ja areng. Eesmärk: varustada riiki institutsioonidega, mis tagavad sisemise majandusliku stabiilsuse ning soodustavad tootmise järkjärgulist ja korrapärast arengut. Selleks andis Vabariigi Kongress 1945. aasta viimastel kuudel välja määruse nr. 203 «Rahaseadus» ja määrus nr. 215 "Guatemala Panga seadus", mis andis õigusliku aluse kaasaegse keskpangandussüsteemi arendamiseks.

Enne uue institutsiooni loomist ja tegutsemist allkirjastasid Vabariigi Valitsus ja Guatemala Keskpank 15. juunil 1946 ad referendum kokkuleppe. Nüüdsest oli riigil õigus väljastada vahendeid Guatemala panga kaudu, mis samuti pidi seda tegemavastu võtma kohustusi ringluses olevate pangatähtede ja hoiuste eest.

15. septembril 1948 lasti käibele esimesed uute tunnuste ja kujundusega pangatähed nimiväärtustega 50 senti, 1, 5, 10, 20 ja esimest korda 100 quetzalit. Pank vermib ka 25-, 10-, 5- ja 1-sendiseid münte.

Moodne lava

20. augustil 1964 anti kolonel Enrique Per alta Azurdia juhtimisel välja määrus nr 265 "Rahaliikide seadus", millega määrati 50-, 25-, 10-, 5- ja 1-sentavosega mündid. välja antaks. Samal ajal määrati igaühe jaoks sulamid, metalli kogus, kaal, disain, läbimõõt ja paksus. Pangatähtedel hakati emiteerima 50 sentiavost, 1, 5, 10, 20, 50, 100, 500 ja 1000 kvetsali, seadusega fikseeriti Guatemala valuuta suurus ja välimus.

6. jaanuaril 1997 andis Vabariigi Kongress välja dekreedi nr 139-96, mis sisaldas uut rahaliikide seadust. Ta võimaldas 200 kvetzalise kupüüri väljastamise.

Viimane muudatus karakteristikutes kehtestati Guatemala Vabariigi Kongressi 26. novembril 1998 dekreediga nr 92-98, millega muudeti ühe quetzali tagakülje kujundust. 29. detsembril 1996. aastal Vabariigi valitsuse ja Guatemala riikliku revolutsioonilise üksuse vahel sõlmitud kestva ja püsiva rahu leping oli ajalooline sündmus, mida kujutati seadusliku maksevahendi mündi peamise motiivina.

Huvitavaid fakte Guatemala valuuta kohta

Quetzal võlgneb oma nime linnule, kes elab Kesk-Ameerikas ja on praegu all.ohustatud.

Müntide esiküljel on kujutatud Guatemala riigivappi.

10-sendise mündi läbimõõt on 21 millimeetrit.

1 Quetzal kirjaga Paz ("Rahu") stiliseeritud tuvi kujul, kirjaga Paz Firme y Duradera ("Kindel ja kestev rahu") – tagaküljel "29. detsember 1996" - selle all ja paremal - number 1 ja sõna "quetzal".

Igal pangatähel on kujutis linnust, kes andis sellele valuutale nime.

Finantssüsteemi struktuur

Quetzal (GTQ) on jagatud 100 centavoks. Guatemala valuuta üllatav alt stabiilne vahetuskurss USA dollari suhtes on ligikaudu 8:1. Ringluses on Guatemala mündid 1-, 5-, 10-, 25- ja 50-sentavosega ning 1 kvetsal. Riigi pangatähtede hulgas on 50 senti, aga ka 1, 5, 10, 20, 50, 100 ja 200 ketsali.