Immateriaalse vara arvestamine raamatupidamises: omadused, nõuded ja klassifikatsioon

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-01-17 18:48

Organisatsiooni immateriaalne põhivara moodustatakse ja kajastatakse vastav alt kehtivatele seadustele. On kehtestatud metoodika, mille järgi juriidilised isikud kajastavad seda vara raamatupidamisdokumentatsioonis. Immateriaalseid varasid on mitu rühma. See on oluline punkt vara kajastamise protseduuris raamatupidamisdokumentides. Immateriaalse vara arvestuse tunnuseid, põhilisi seadusega kehtestatud norme, käsitletakse edasi.

Üldmääratlus

Turumajanduses ei ole organisatsiooni sissetulekute kujunemisel teguriks mitte ainult materiaalne vara. Tänaseks võib juba ühemõtteliselt väita, et ettevõtte puhaskasumi näitaja sõltub sellest, kui tehnoloogiline ja uuenduslik on tootmisprotsess. Seetõttu on olemas selline asi nagu immateriaalne vara. Neil puudub materiaalne sisu, kuid nende roll üldises protsessiskasumi teenimine pole mõnikord mitte ainult suurepärane, vaid ka määrav.

Sel põhjusel peetakse immateriaalse vara (IA) arvestust. See on uus raamatupidamisartikkel. See ilmnes meie riigis turusuhete kujunemise etapis. Kuid kõikides riikides arutatakse pidev alt raamatupidamise, kalkulatsiooni, selliste varade bilanssi laekumise küsimust. Selle töö tegemiseks pole ühtset lähenemist. Sel põhjusel ei ole immateriaalse vara arvestamiseks rahvusvahelist standardit.

Alustada tasub sellest, et immateriaalne põhivara on raamatupidamises põhivara, mis kajastub bilansis artiklis 110. See on ettevõtte vara kõige vähem likviidne liik, sest seda on raske kiiresti muuta see sularahaks. Nende raamatupidamise kord on reguleeritud raamatupidamise määrusega PBU 14/2007 muudatustega. kuupäevaga 24.12.10 nr 186n.

Selle dokumendi järgi kuuluvad immateriaalsele varale, mida ettevõte kasutab oma äritegevuses üle 12 kuu, järgmised õigused:

• Tuleneb lepingutest autoritega nende kirjanduse, teaduse, kunstiteoste tootmisprotsessis kasutamiseks.
• Infotehnoloogiaprogrammide, samuti andmebaaside ja muu tarkvara kaasomanikuks.
• Patentide kasutamise kohta uuenduslike leiutiste, tööstusdisainilahenduste, kaasaegse teaduse ja tehnoloogia saavutuste, näidissertifikaatide, kaubamärkide, litsentside jne valdkonnas.
• Oskusteabe ja muude sarnaste leiutiste kohta.

Samuti,immateriaalne vara raamatupidamises on ka organisatsiooni firmaväärtus.

Immateriaalse vara hulka arvamise kriteeriumid

Tasub teada, et rahaliste vahendite ja immateriaalse vara arvestus toimub täiesti erineval viisil. Põhivaral on materiaalne, materiaalne väljendus. Immateriaalse varana käsitlemiseks peab see vastama teatud kriteeriumidele. Need võivad olla majanduslikud või juriidilised. Mõnikord peab organisatsioon kontrolliasutustele tõestama, et teatud tüüpi vara võib pidada immateriaalseks varaks.

Vastav alt juriidilistele kriteeriumidele on immateriaalse vara kajastamine võimalik järgmistel juhtudel:

1. Asjakohane määrus peaks sätestama üksuse õiguse omada patenti, litsentsi või sarnast toodet. Autoriga peab olema sõlmitud leping. Patente, litsentse, tarkvara jne ei saa käsitleda immateriaalse varana.
2. Iga juriidilise kategooria puhul peaks kehtima ettenähtud režiim.

Majanduslikud kriteeriumid on järgmised:

1. Immateriaalne vara võib hõlmata vara, mida ettevõte on kasutanud üle ühe aasta.
2. Sellised tootmisvahendid peavad tingimata tulu tootma.

Teisisõnu saab immateriaalse vara real olevaid vahendeid ettevõtte bilansis arvele võtta ainult siis, kui tehnoloogiate, patentide jms omanikuga on sõlmitud leping. Lisaks müüa oma õigusi tulemustele intellektuaalsesttegevusi, organisatsioon ei saa, kuna seda tüüpi varal puudub sisuline väljendus.

Immateriaalne vara toodab organisatsioonile tulu. Kui seda ei juhtu, peab pearaamatupidaja otsustama sellise vara bilansist väljajätmise vajaduse. Reguleerivad asutused nõuavad tõendeid selle kohta, et immateriaalne vara on kasumlik. Selle eiramine võib kaasa tuua teatud maksutagajärjed.

Esialgne hinnang

PBU-s toimub immateriaalse vara arvestus erilisel viisil. Üksus on inventari objekt, mis tähendab ühe patendi või lepingu õiguste kogumit.

Immateriaalse vara bilanssi võtmiseks võetakse arvesse selle algmaksumust. See määratakse kindlaks selle vastuvõtmise kuupäeval. Kuna sellisel varal puudub materiaalne väljendus, on selle algväärtust raskem määrata kui põhivara bilanssi võtmisel.

Immateriaalse vara tegelik soetusmaksumus on hind, mida üksus maksab patendi või muu sarnase lepingu soetamise käigus, samuti vara kasutustingimuste loomisel tehtud kulutused.

Immateriaalse põhivara arvestuse käigus summeeritakse ka nende soetamise kulud. Need kulud hõlmavad:

• Kulu, mille organisatsioon maksab lepingu alusel müüja intellektuaalse töö tulemuse õiguste võõrandamise ajal.
• Tollitasud ja tollimaksud.
• Tagastamatute maksude, tollimaksude,riigilõivud, mida organisatsioon peab immateriaalse vara soetamise käigus maksma.
• Tasu vahendajatele, kes aitasid omandada vara.
• Teabe, konsultatsiooniteenuste maksumus.
• Muud immateriaalse vara ostmisega seotud kulud.

Immateriaalse põhivara esmase maksumuse arvestamisel on raamatupidajal õigus lisaks eelnimetatud kuludele arvestada ka muude kulude summadega. Need hõlmavad teenuste kulusid, mida organisatsioon maksab kolmandatele isikutele lepingu, tellimuste või uuringute, katsete, projekteerimise ja tehnoloogilise töö tegemisel.

Lisaks kuuluvad sellesse kategooriasse immateriaalse vara loomise protsessis või uurimis-, ehitus-, tehnoloogiliste tööde tegemisel osalevate töötajate töötasukulud, samuti mahaarvamised sotsiaalseteks vajadusteks. Immateriaalse vara algmaksumus sisaldab ka uurimislaborite, seadmete ja muu sihtotstarbelise põhivara ülalpidamiskulusid.

Ei sisaldu immateriaalse vara algses soetusmaksumuses

Arvestusprotsessis ei arvestata immateriaalse vara laekumist nende loomise kulude hulka:

• Tagastatavate maksude summad (välja arvatud Vene Föderatsiooni õigusaktidega sätestatud juhtudel).
• Immateriaalse vara soetamisega mitteseotud üldkulud.
• Eelmiste aruandeperioodide uurimis- ja arendustööga seotud kulud.

Samuti väärib märkimist, et immateriaalse vara arvestuse käigus organisatsioone summas ei arvestatasaadud laenude, laenude immateriaalse vara ostmiseks tehtud kulutuste algmaksumus. Erandiks on olukord, kus vara on investeering.

Tasub tähele panna, et annetatud immateriaalne vara tuleks arvata immateriaalse vara algsesse soetusmaksumusesse. Bilansile lisatava summa saate määrata vara hetke turuväärtuse alusel annetamise kuupäeval. Seda mõistet tuleks mõista kui rahasummat, mille ettevõte saaks saadava vara müügi korral. Seda saab määrata alles pärast eksperthinnangut.

Ostutehingute näide

Põhivara ja immateriaalse vara arvestus nõuab igas organisatsioonis omandatud ja võõrandatud varade õiget kajastamist. Selleks viib raamatupidamisosakond läbi vastavad konteeringud.

Põhilise immateriaalse põhivara arvestus toimub vastav alt kehtestatud metoodikale. Immateriaalset põhivara võetakse arvele kontol 04. Alamkontol 04.01 võetakse immateriaalne põhivara arvele otse ning alamkontol 04.02 T&A kulud

Immateriaalse vara soetamise tehingu kajastamiseks tuleb teha mitu kandet. Näiteks on lepingus kirjas, et intellektuaalomandi omandiõiguse omandamise hind on 350 tuhat rubla. ilma käibemaksuta. Selle lepingu registreerimiseks pidi ettevõte tasuma riigilõivu. See oli 9 tuhat rubla. Omandatud kaubamärgi riiklikusse registrisse kandmiseks oli vaja tasuda veel 2,5 tuhat rubla.

Loetletud tehingute kajastamiseks raamatupidajapeaks kajastama tehinguid järgmiselt:

Operatsioon	Dt	CT	Summa
Kaubamärgi ostu eest tasumine	76	51	413 000
Lepingu maksumus	08.05	76	350 000
vara omandiõiguse käibemaks	19.02	76	63 000
KM mahakandmine	19.02	68.02	63 000
Riigilõiv tasutud	76	51	9 000
Immateriaalse vara soetamise registreerimiskulude kandmine kuludesse	08.05	76	9 000
Registreerimistasu maksmine	76	51	2 500
Kaasas kulud	08.05	76	2, 5
Bilansis aktsepteeritud vara esmane väärtus	04.01	08.05	361 500

Vastavaid tehinguid töödeldakse, kui vajalik pakett on saadavaldokumente. Ettevõttel peavad olema arve, leping, vastuvõtuakt, maksekorraldused. Eelpool toodud immateriaalse vara raamatupidamiskanded võimaldavad teil mõista vara registreerimise protseduuri olemust.

Ümberhindlus

Immateriaalse põhivara analüütilise arvestuse käigus algne soetusmaksumus ei muutu. Sellist protseduuri on võimalik läbi viia ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Immateriaalse põhivara algväärtuse muutus on lubatud selle amortisatsiooni ja ümberhindluse korral. Äriorganisatsioonide puhul saab sellist protseduuri läbi viia mitte sagedamini kui üks kord aastas aruandeperioodi lõpus. Samal ajal hinnatakse ümber homogeensete immateriaalsete varade rühmad. Arvesse võetakse praegust turuväärtust, mis määratakse ümberhindluspäeva turuhindades.

Kui tehakse ümberhindamise otsus, tuleb järgnevatel perioodidel selliseid varasid regulaarselt ümber hinnata. Ainult sel juhul ei erine nende väärtus oluliselt turuväärtusest.

Immateriaalse vara ümberhindamiseks arvutatakse ümber jääkväärtus. Kui vara on vaja ümber hinnata, kantakse tulemus lisakapitali. See summa on võrdne eelmistel aastatel tehtud allahindluse summaga.

Kui on nõutav immateriaalse põhivara allahindlus, kantakse summa majandustulemisse ja viitab muude kulude kirjele. Lisatud kapitali vähendatakse allahindluse võrra.

Immateriaalse vara võõrandamise arvestuse korral summaümberhindlus kantakse lisakapitalist jaotamata kasumisse. Ümberhindluse tulemused kajastuvad raamatupidamises eraldi.

Amortisatsioon

Erilist tähelepanu väärib immateriaalse põhivara amortisatsiooni arvestamine. Kui sellisel kinnisvaral on kasulik eluiga, arvestatakse vastavaid viitvõlgu. Kui varale selline kvaliteet ei ole iseloomulik, siis amortisatsiooni ei arvestata.

Kui immateriaalne vara kantakse organisatsiooni bilanssi, määrab organisatsioon selle kasuliku eluea. Ajavahemikku väljendatakse kuudes. Selle perioodi jooksul kasutab organisatsioon seda vara. Mõnel juhul mõõdetakse kasutusiga tulevikus toodetavate toodete arvu järgi või kasutatakse muid füüsilisi näitajaid.

Organisatsioon kontrollib igal aastal kasutusiga. Vajadusel selgitatakse. Vastavad korrigeerimised kajastuvad raamatupidamises.

Immateriaalse vara amortisatsiooniarvestus toimub ühel järgmistest viisidest:

• lineaarne;
• mahakandmised proportsionaalselt töö või toodete mahuga;
• saldo vähendamine;

Ettevõte määrab amortisatsioonimeetodi valiku iseseisv alt, lähtudes eeldatava tulumäära arvestusest. Kui seda näitajat ei ole võimalik suure tõenäosusega määrata, arvutatakse immateriaalse vara amortisatsioon lineaarsel meetodil.

Amortisatsiooni näide

Immateriaalse vara amortisatsioon raamatupidamisesraamatupidamisarvestus toimub kehtestatud metoodika järgi. Vara maksumus tasaarveldatakse amortisatsiooniga ja kajastub kontol 05. Organisatsioon võtab amortisatsiooni tavaliselt kord kuus. Kaubandusorganisatsioonide puhul tehakse toiming konto 44 deebetil ja tootmisettevõtete puhul kontode 23, 20, 26 või 25 deebetil.

Amortisatsiooni saab võtta nii konto 05 osalusel kui ka ilma. Postitused on järgmised:

Operatsioon	Dt	CT	Summa
Amortisatsiooni arvestamine kontole 05	20, 23, 44	05	käibemaksuga
Ilma kontot 05	20, 23, 44	04.01
Kolmanda osapoole hallatava vara jaoks	91.02	05

Alates 2016. aastast on lihtsustatud maksusüsteemi rakendavatel ettevõtetel tekkinud õigus kajastada immateriaalset põhivara ja mitte võtta amortisatsiooni, vaid kanda vara kuludesse organisatsiooni kulude tekkimise hetkel.

Immateriaalse vara maksuarvestus on teema, millele raamatupidaja peab pöörama piisav alt tähelepanu. Kui kontrolliasutused mingil põhjusel käsitlevad seda vara kui immateriaalset vara, võib tekkida teatud raskusi. Sellel on maksumõju. Nii näiteks amortiseeritakse immateriaalne põhivara tulumaksuga, mis tõstab tootmiskulusid. Kui kasum immateriaalse vara kasutamisestei ole tõestatud tegelikuks, käsitletakse amortisatsiooni tulumaksu maksustatava baasi alahinnanguna.

Immateriaalse vara võõrandamine

Kui immateriaalne vara kantakse bilansist välja, ei saa olla ettevõttele kasumlik, on vajalik asjakohane protseduur. Organisatsioon viib läbi sarnase menetluse, kui patendi või litsentsi õiguse omanditähtaeg on möödunud. Immateriaalse vara käsutamine toimub ka juhul, kui ettevõte võõrandab õiguse intellektuaalse toote tulemusele, selle õiguse üleandmisele teistele isikutele, sh ilma lepinguta.

Kui immateriaalne vara on aegunud, tuleb see ka bilansist maha kanda. Mõnel juhul vormistatakse võõrandamine vara ülekandmisel teise ettevõtte põhikapitali, selle vahetamisel või annetamisel ning ka muudel juhtudel.

Samal ajal kantakse akumuleeritud amortisatsiooni summa maha. Immateriaalse põhivara mahakandmisest tekkinud tulud või kulud kajastatakse majandustulemustes muude tulude või kuludena. Mahakandmise kuupäev määratakse kindlaks vastavate lepingute, määrustega, mille ettevõte on sõlminud.

Immateriaalse vara arvestust võõrandamisel kajastatakse kontol 91. Kui immateriaalne vara kantakse üle teise organisatsiooni põhikapitali, võib määrata vara lepingujärgse väärtuse. Selle väärtus ületab üsna sageli bilansiväärtust. Sel juhul peaks ülemäärane summa kajastuma konto krediidis 98. Immateriaalse vara müügi või tasuta võõrandamise korral on tehing käibemaksuga maksustatav. Postitused võivad sel juhul olla järgmised:

Operatsioon	Dt	CT	Summa
Immateriaalse vara mahakandmine amortisatsiooni jääkväärtusega	05	04.01	käibemaksuga
Jääkväärtus	91.02	04.01	käibemaksuga
Kaotus	99.01	91.09	käibemaksuga
Immateriaalse vara müük lepingu alusel	62.01	91.01	käibemaksuga
Amortisatsioon maha kantud	05	04.01	käibemaksuga
KM kogunenud	91.02	68.02	käibemaksuga
Raha laekunud arvelduskontole	51	62.01	käibemaksuga

Hea tahe

Eriline tähelepanu eeldab ettevõtte firmaväärtust, mida võib samuti käsitleda immateriaalse vara objektina. Raamatupidamise jaoks nõuab see väärtus õiget arvutust. See on ostuhinna vahe, mille ostja maksab müüjale ettevõtte kui ühtse tootmiskompleksi omandamise käigus, ja ettevõtte vara väärtuse summa vahel ostukuupäeval.

Hea maineorganisatsiooni nähakse kui lisatasu kulule, mille ostja maksab majanduskasumi ootamise protsessis. Sellised identifitseerimata varad võetakse arvele eraldi kui eraldiseisev inventar.

Kui ettevõtte maine on negatiivne, tuleks seda immateriaalset vara pidada organisatsiooni ostu-müügi protsessis hinna allahindluseks. See tekib stabiilsete ostjate tegurite puudumise tõttu. Samuti puuduvad ettevõttel müügi- ja turundusoskused, kvaliteedi- ja ärisidemete maine, juhtimiskogemus ning töötajate piisav kvalifikatsioon. Ettevõtte negatiivse maine võivad luua ka muud tegurid.

Ärimaine omandamisel ettevõte amortiseerib selle. Selle vara kasulik eluiga on 20 aastat. Kui firmaväärtus on positiivne, amortiseeritakse seda lineaarselt. Kui ettevõttel on negatiivne ärimaine, omistatakse see majandustulemusele, mis on liidetud muude tuludega.

Immateriaalne põhivara on suhteliselt uus arvestusobjekt, ometi tõukas see tootmisvahendeid, tööriistu. Selliste varade ringlusesse kaasamisel seisab ettevõte aga silmitsi mitmete probleemidega. Need on seotud sellise vara arvestuse, kasutamise ja haldamisega. Kuna sellesuunaline seadusandlik raamistik on ebatäiuslik, puuduvad selged immateriaalse vara klassifikatsioonid, muutub immateriaalse vara analüüsimine keeruliseks.

Täna on immateriaalse vara arvestuses teatud muudatused. See on vajalik sellise vara kasutamise standardite ja meetodite koostamiseks. Töö uue FSB väljatöötamiseks käib. Vaadatakse üle bilansist algmaksumuse kujunemise, amortisatsiooni, realiseerimise kriteeriumid. Kaalutakse ka muid küsimusi. See võimaldab immateriaalse vara üle arvestust pidada standardselt, hõlbustades ettevõtete ja organisatsioonide raamatupidamisteenistuse tööd.