Riigiametniku eetika: näidiskoodeks, ametialane vastutus

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25

Vene Föderatsiooni riigiametniku käitumise eetika hõlmab reegleid ning vastuvõetavaid valikuid, norme ja põhimõtteid, mis kajastavad avalikkuse ootusi sellise isiku tööle. Eetika mõjutab töötaja olemust. Eetiliste nõuete eripära on tingitud sellest, et algselt mõisteti riigiteenistujaid avalikkuse teenistujatena. Sellise inimese tööd reguleerivad põhimõtted on vanded ja koodeksid, käitumisreeglid, piirangute kogumid, mis reguleerivad töötaja au. Iga sellisel töökohal töötav isik peab järgima oma reegleid ja eeskirju.

Üldine teave

Vene Föderatsiooni riigiametniku eetika kujundavad normid, mis töötatakse välja põhimõtete täpsustamiseks. Eetilised normid on võimalused kajastada moraalseid nõudeid, mida avalikkus seab riigiteenistujatele. Sellise inimese käitumist kontrollivad eetilised välised regulaatorid. Nende hulka kuuluvad väärtused, mis on olulised kogu ühiskonna jaokspõhimõtteliselt, nagu ka moraali, alistades inimkonna. Arvesse võetakse eetilisi standardeid. Samas on olulised sisemised regulaatorid - inimese motivatsioon, tema teadlikkus endast riigi teenistuses.

Riigiteenistujate eetikakoodeksi näidis on vajalik selleks, et kontrollida avalikku ametisse võetud inimeste tegevust, kombeid ja suhtlemist. Spetsiaalsete reeglikogude ülesanne on kehtestada moraalsete sotsiaalsete suhete normid, sätestada, milline käitumine on lubatav, mis on väljaspool võimalikku. Koodid kujundavad organisatsioonikultuuri, meeskonnavaimu, moraali väärtusi seoses konkreetse asutuse ja selle töötajatega.

Vastutajate ülesanne on koostada koodeks ja mõelda läbi selle sätete rakendamise mehhanismid. Meeskonnas on vaja luua loovuse õhkkond, tänu millele saaks iga töötav inimene oma huvisid välja näidata. Vähem olulised pole ka meetmed, mille tõttu iga töötaja on huvitatud oma eetiliste, moraalsete omaduste ja parameetrite arendamisest. Tänu sellele lähenemisele paraneb iga inimene.

Praegune probleem

Paljude selle valdkonna uurijate arvates on tõhusaks personalijuhtimiseks vajalik riigiteenistujate ametliku käitumise eetika. Selliste meeskondade loomine, mis töötaksid terviklikult, üksteist toetades, on juhi kohustus. Iga sellisel ametikohal töötav isik on kohustatud tegelema personaliprobleemidega.

Teadlased, kes on neid küsimusi kaalunud, on kindlaks teinud: inHetkel puuduvad lai alt levinud mehhanismid, mille abil oleks võimalik kandidaatide valiku etapis eelistada ainult kvaliteetset personali. Mitte vähem oluline on ratsionaalse paigutuse keerukus, mis viidi läbi palgatud isiku sotsiaalse olemuse esialgses analüüsis. Analüütikute sõnul on eetiliste hoiakute, moraalipõhimõtete ja inimeste moraali arvestamiseks vaja mehhanisme.

Terminoloogia kohta

Riigi- ja munitsipa altöötajate eetika fenomeni mõistmiseks tuleks esm alt pöörduda terminoloogia tõlgendamise poole. Eetika on sõna, mis jõudis meieni Vana-Kreekast. Selle riigi keeles oli termini juur sõna "eetos". Seda saab tänapäeva vene keelde tõlkida kui "pesa". Aja jooksul on tähendus laienenud. Mõiste hakkas tähistama teatud nähtuse, sealhulgas inimese püsivat olemust - tema iseloomu, moraalseid põhimõtteid. Moraal ja eetika, aga ka moraal on üsna sarnased mõisted. Nii nende sõnade tekkeloos kui ka etümoloogilises sisus on palju ühist. Paljud peavad neid sõnu vahetatavateks. Siiski on nende tähendusvarjundid mõnevõrra erinevad, sõltudes suuresti sellest, mida kõneleja tahtis edasi anda.

Rääkides riigiametniku, teiste olulistel ametikohtadel töötavate inimeste käitumiseetikast, tuleb tõdeda: see peab alluma nõuetele, parameetritele, mis reguleerivad inimeste seisukohti. Eetika märgid on inimeste spetsiifilised isikuomadused, mis määravad nende suhtumise õiguse õiguslikku väärtust ja tähendust. Suures osas onavalikus teenistuses osalevate üksikute kodanike sellised isikuomadused määravad sotsiaalse teadvuse, sotsiaalse progressi vaimse taseme ja moraali range järgimise. Paljude arvates peegeldavad riigiteenistujad hästi olukorda ühiskonnas tervikuna.

Eetilised märgid: algusest peale

Avaliku teenistujate eetika eeldab inimväärset käitumist. Inimene peab tegutsema rangelt kooskõlas käitumisstandarditega, avalikkuse poolt määratletud reeglitega. Oluline omadus on inimese ausus. Eetilisi reegleid järgiv riigiametnik ei tee madalaid tegusid ega ole nendeks lihts alt võimeline. Antisotsiaalne käitumine või moraalivastane tegevus on tema jaoks võimatu.

Riigi- ja munitsipa altöötaja käitumise eetika sama oluliseks aspektiks on kokkulepitud avalikku elu reguleerivate poliitiliste, sotsiaalsete standardite järgimine. Sageli on sellised reeglid ühiskonnas paika pandud kulisside taga, mis ei vähenda nende järgimise tähtsust. Eetiline käitumine eeldab kõigi nõuete ja standardite ranget järgimist. Konkreetse teo kasuks tehtud valik muutub sageli otsuseks ühe kahe variandi kasuks, mis mõlemad ei vasta reeglitele ja normidele. Kui vajadus otsustada “ühe kurjuse” kasuks on kontrollimatu ja seda ei saa välistada, ei saa olla kahtlust sellisesse olukorda sattunud inimese eetikas.

Eetilised märgid: teema jätkamine

Kontorieetikariigi- ja munitsipa altöötaja kohustab inimest mitte sattuma varalise kasu sõltuvusse. Riigiteenistuja, olenemata tema isiklikest materiaalsetest huvidest, on kohustatud tagama oma sõltumatuse nendest. Pole vahet, milliste juriidiliste isikute, eraisikutega tuleb tööprotsessi käigus suhelda. Materiaalsed huvid ja nende kontroll väliste isikute poolt ei tohiks korrigeerida teatud kutseala esindajale pandud ülesannete täitmist.

Teine oluline reegel on laitmatu objektiivsus. See riigiametniku eetikareegel tuleneb järgmisest asjaolust: inimese enda töö on võimalik ainult sel põhjusel, et see on avalikkusele kasulik ja hoolitseb tsiviilhuvide eest. Riigiametniku ülesanne on ühiskonna eest hoolt kanda, samas pole vahet, mis on tema ametisse nimetamise eripära. Poliitikud, avaliku elu tegelased peaksid järgima sotsiaalseid huve ja teenima nende hüvanguks samal määral kui üksikutel juhtudel suhteliselt madalatele ametikohtadele palgatud inimesed.

Eetikanormid kehtivad neile, kes sõlmivad lepinguid, pakuvad mõnele töökohale sobivaks isikuks kolleege. Eetilisi põhimõtteid peavad järgima need, kes vastutavad auhindade kandidaatide esitamise eest. Iga ametnik on kohustatud valima kandidaatide hulgast, analüüsides tema teeneid, omadusi, mis on töökoha jaoks olulised.

Olulised aspektid

Vastutustundlikkus on üks riigiametniku eetilisi põhimõtteid. Ta ontähendab vajadust võtta vastutus iga tehtud tegevuse, tehtud otsuse eest. Ametnik vastutab avalikkuse ees. Tema ülesanne on järgida oma erialale ette nähtud reegleid, alluda nõuetele. Sama oluline on järgida üldtunnustatud moraalipõhimõtteid. See ei kehti ainult otsese tööaja kohta. Ametnik on ka eraelus kohustatud vastutama iga otsuse või teo eest. Enne kui midagi vastu võtate või midagi ette võtate, peate analüüsima, mida plaanitakse moraalipõhimõtete järgimiseks.

Riigiametniku kutse-eetika nõuab avatud käitumist. Igasugune otsus, mille selline inimene teeb, on ühiskonnale avatud. Sama oluline on teavitada igast tegevusest. Kui ühiskonna huvid nõuavad juhtunu kohta selgitust, on ametnik kohustatud selle andma. Vajadusel kirjeldage võimalikult üksikasjalikult iga riigiametisse võetud isiku tehtud otsust.

Truudus kohustusele ja kvaliteetne töö

Riigiametniku kutse-eetika hõlmab ennastsalgavat töökohustuste täitmist. Iga sellisel tööl töötav isik on kohustatud tegema oma otsused avalikes huvides. Ta ei saa töökohal midagi ette võtta enda ega oma pere, sõprade ja teiste inimeste huvides. Rahaline, materiaalne kasu väljaspool ametikohal ettenähtud töötasu tegevustest ei ole lubatud. Omakasupüüdmatus hõlmab mõnele organisatsioonile kasust loobumist, kuna ka see ei ole niion ühiskond kogu oma mitmekesisuses, kuid toimib ainult eraldiseisva raku, väikese plokina.

Kõik ül altoodud riigiametniku käitumise eetika normid on kordamööda fikseeritud mis tahes näidiskoodis, mille dekodeerimine sarnaneb ül altooduga. Tavaliselt on täisnimekirjas ka professionaalsus. See ühiskonna eetilise normatiivse teenimise aspekt kohustab kõiki, kes on määratud riigiametisse, valdama oma ametit täiuslikult, tegemata oma töös vigu.

Professionaalsuse tunnustamine on objektiivne, kui teised inimesed, ühiskond panevad tähele inimese võimeid. Samal ajal analüüsitakse, kui eduk alt inimene saavutab talle seatud eesmärgid, kas ta valib selleks õiged teed. Pöörake kindlasti tähelepanu viisidele, kuidas soovitud saavutatakse. Alternatiivne arusaam professionaalsusest on subjektiivne. Seda öeldakse siis, kui inimene on kindl alt veendunud, et tal on valitud ala professionaali suurepärased võimed ja omadused.

Mõtle enne kui tegutsed

Riigiametniku käitumise eetika kohustab selliseks tööks palgatud inimest kõigis tegudes juhinduma eelkõige tervest mõistusest. Iga tegevus peab olema selgelt tasakaalustatud, ratsionaalselt põhjendatud. Enne teatud teo toimepanemist on vaja objektiivselt välja arvutada selle tagajärjed. Mis tahes tegevust tehakse siis, kui on kokku lepitud eesmärk, mille poole riigiametisse vastuvõetud inimene peaks püüdlema. Eesmärgi seadmine peaks olema loogiline. Suunade, püüdluste määramisel tuleb tegutseda teadlikult, juhinduda ettevaatlikkusest ja käituda vastav alt nendele reeglitele.

Riigiteenistujate ametliku käitumise eetika on suunatud üksikisiku maine hoidmisele ja tema kaudu - kõigile samalaadsetele ametikohtadele vastuvõetavatele, aga ka kõigile, kes teenivad ühiskonda. Seetõttu on iga mudelikoodi üks punkt austus isikliku maine vastu. Kui inimene on asunud riigiametisse, on tema ülesanne olla usaldusväärne partner, usaldusväärne inimene, kes teeb ausaid tegusid.

Sotsiaalne hinnang ja arvamus isiklike omaduste, positiivsete ja negatiivsete omaduste kohta – kõik see kujundab inimese mainet. Tuleb meeles pidada, et väärtus on neil, kes räägivad otse, käituvad siir alt, teevad toiminguid vastav alt südametunnistuse nõuetele. Ainult selline inimene on väärt usaldust ja tal on õigus olla laitmatu. Just selline inimene peaks olema riigiametis ja teenima ühiskonda. Partnerina peab iga töötaja end näitama usaldusväärse ja stabiilsena. Nad tahavad teha koostööd ainult nendega, kes on usaldust väärt, tõestavad seda oma välimuse ja käitumisega ning on lojaalsed oma kolleegidele ja partneritele.

Arvamus: välis- ja sisehindamine

Nõuded ja reeglid riigiteenistujate ametieetika koodeksites kohustavad sellisele tööle vastuvõetud isikuid käituma avalikkuses kujundatava kuvandi kohaselt. Väärtustatakse inimesi, kelle oskus töötada meeskonnas avalduberiti hea. Inimese isikuomadused, professionaalsus mängivad olulist rolli igaühe jaoks, kes on võetud ühiskonna teenistusse, ja mis tahes eetikakoodeks keskendub sellele asjaolule.

Riigiametniku ametieetika nõuab inimese väärikuse meelespidamist. See mõiste hõlmab kõiki inimese moraalseid omadusi ja inimese võimet austada neid endas ja ümbritsevates. Inimese jaoks on oluline hinnata adekvaatselt subjektiivselt oma moraaliomadusi, austada ennast ja realiseerida oma võimet teha aktiivseid tegevusi, võttes arvesse teiste huve. Väärikus on inimese omadus, tänu millele ühiskonda teenima palgatud inimene suudab keerulises olukorras leida kõiki suhtlusosalisi maksimaalselt rahuldava kompromisslahenduse. See on võimalik ainult siis, kui inimene juhindub tervest mõistusest.

Kvaliteet: oluline ja oluline

Igasugune avalike teenistujate käitumiskoodeks kohustab sellistel ametikohtadel töötavaid inimesi langetama otsuseid ja tegutsema puhta südametunnistuse järgi. See on eetiline kategooria, mis kirjeldab inimese võimet ennast moraalselt kontrollida. Inimene, kellel on südametunnistus, moodustab moraalinormidest tulenev alt enda jaoks kohustusi. Ta võib end alt nõuda näidatu täitmist. Tugeva südametunnistusega inimese võimuses on iseseisv alt hinnata oma tegusid.

Sama oluline on olla õiglane. Reguleerivate reeglite kogudesriigiametniku eetika, õiglust nähakse kui võimet tegutseda aus alt, juhindudes seaduse normidest. Riigiametisse vastuvõetaval isikul ei ole õigust näidata eelistust mõne isiku või organisatsiooni, kogukonna suhtes. Selle ülesanne on meeles pidada poolte seaduses sätestatud õigusi. Arvestada tuleb õigustatud huvidega ja pöörata tähelepanu kohustustele, mida riigisisesed avalikku elu ning õiguskorda reguleerivad normid panevad kõigile tööküsimuses osalejatele.

Uskumuste kohta

Riigiametniku eetika raames pööratakse tähelepanu patriotismile. Seda nähtust peetakse moraalseks, sotsiaalseks, poliitiliseks põhimõtteks. See peegeldab inimese võimet armastada oma kodumaad ja hoolitseda oma heaolu eest, tegutseda oma riigi huvides. Patriotism hõlmab uhkust riiklike saavutuste üle. Patriotismi ilmingud – austus mineviku, pärandi, riigi ajaloo vastu. Riigiametniku ülesanne on hoolitseda kõigi traditsioonide, kultuuri eripära, inimeste mälu eest.

Teine oluline veendumus, mida riigiteenistujate eetikakoodeksites alati mainitakse, on usk õigusnormide laitmatu rakendamise olulisusesse. Neid tuleb vastuvaidlematult järgida ja see on eriti oluline avalikes huvides tööle võetud riigiametniku puhul. Väärtussuhtumine sellistesse normidesse, õiguste rakendamine praktikas võimaldab näidata igale ühiskonnaliikmele, mis on seaduskuulekas käitumine. Nii kujunevadki stereotüübidsotsiaalsed harjumused. Riigiteenistuja, kes juhib seaduslikku eksistentsi, jälgides hoolik alt kõiki norme, ei näita oma välimusega lihts alt ümbritsevat eeskuju. Järk-järgult muutub lihts alt sellise käitumise harjutamine vajaduseks sellisel viisil käituda.

Saad, pead ja ei saa

Riigiametniku eetika raames väärib erilist tähelepanu nõudlikkuse põhimõte. Me räägime inimese võimest hinnata oma moraalseid võimeid. Avalikkuse teenistusse võetud inimene on kohustatud esitama endale (moraalile) kõrgeid nõudmisi. Samas on oluline tunnistada end vastutavaks kokkulepitud, kindla täitmise eest.

Riigiametniku jaoks on vägivalla keeld oluline. Igal inimesel kaasaegses ühiskonnas on vaba tahe. Demokraatlik võim on riik, mida juhib valitsusvorm, mis keelab rangelt vägivalla. See laieneb igasugusele agressiivsele käitumisele. Moraalne keeld on demokraatliku korra jaoks elementaarne. Samuti on vägivald keelatud mitte ainult füüsilisel tasandil, vaid seda väljendatakse ka kõne või emotsionaalse kaudu. Reeglid kehtivad kõigi inimestevaheliste suhete suhtes, sealhulgas riigiteenistujatega loodud suhete suhtes.

Kultuur ja mõistmine

Teine koodeksis fikseeritud eetiline aspekt on sallivus. Seda terminit kasutatakse selleks, et tähistada inimese võimet olla tolerantne teistmoodi mõtlejate suhtes. Sallivus hõlmab lisaks eriarvamusele ka vastutulelikku suhtumist partnerite, töötajate,kolleegid. Riigiametniku ülesanne on adekvaatselt tajuda vähemusi ja ehitada üles sallivust arvestav käitumisjoon. Sellise inimese jaoks on vastasseis vastuvõetamatu, radikaalsed hoiakud ja äärmuslus on keelatud. Riigiteenistuja on kohustatud püüdlema kompromissi poole, luues dialoogi. Tema ülesanne on alustada tõhusaid läbirääkimisi, provotseerida vastast vastastikusele tööle, mille eesmärk on olukorra edasiminek. Kõigi töövoos osalejate ülesanne on saavutada huvide tasakaal.

Teine eetiline aspekt on moraalsete aspektide ja professionaalsusega seotud kultuur. See eeldab käitumisanalüüsi jaoks subjektiivsete moraalinormide, kategooriate, põhimõtete arvestamist. Samas eeldab riigiametniku töö eetika praktilist moraali kui ühiskonna suhete aspekti. Riigiteenistuja peab meeles pidama inimeste tegevust reguleerivaid standardeid. Professionaalsed tunnused selgitavad mõningaid spetsiifilisi keelde ja kohustavad kehtestama nõudeid, mis muudes inimtegevuse valdkondades puuduvad. Seega, kui inimene on otsustanud tegutseda ühiskonna korra ja korra valvurina, muutub teabe võltsimise keeld tema jaoks eriti oluliseks.

Peate töötama tõhus alt

Riigiametniku töö eetiline standard on kohusetunne. Nüüd peetakse seda üheks peamiseks eetiliseks kriteeriumiks. Kohusetunne määrab tihed alt vastastikku kõik muud mõisted. See kirjeldab inimese moraalset tegevust. Amoraali jaoks on võimatu ette kujutada kohusetunnetinimlik või mitteteadlik, isiku jaoks, kes ei vastuta.

Teine riigiteenistuja aspekt on erapooletus. See eetikastandard reguleerib vajadust tegutseda rangelt vastav alt õigusnormidele. Iga inimene peab mõistma talle antud õigusi ja võimalusi. Eelkõige on riigiametnik kohustatud kasutama hindamisõigust, võttes arvesse eranditult sotsiaalseid hüvesid ja asjaolusid, mis objektiivselt määravad olukorra eripära. Tal on keelatud algatada vastandumist tööalaste kohustuste ja erahuvide vahel.

Teave koodide kohta

Selliseid avaliku teenistuse eetika iseärasusi kirjeldavaid kogumikke aktsepteeritakse paljudes riikides. Neid ei moodustata mitte ainult riigiteenistujad, vaid ka teised ametnikud. Nii võtsid nad Ameerikas 1958. aastal vastu eetikakoodeksi, mis reguleerib valitsusteenistuse tööd. Ta sätestas töötajate lojaalsuse ja põhiseadusliku korra hoidmise olulisuse, kohustati töötama terve päeva, saama selle eest kindlat palka ning püüdma leida tõhusaid meetodeid riigi ees seisvate probleemide lahendamiseks.

Aastal 2000 sõnastasid Euroopa võimud soovitused, mille kohaselt tuleks luua riigiteenistujate käitumisjuhendid. Keskenduti eetilistele väärtustele. Nagu soovituste autorid arvasid, aitavad sellised väärtused korruptsiooni ära hoida ja suurendavad selle vastu võitlemise meetmete tõhusust.