2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25
Iga organisatsioon, olenemata selle suurusest, seisab peaaegu igasuguste tegevuste läbiviimisel silmitsi vajadusega kasutada sularaha. Ja kui reeglina kasutatakse sularahata makseid vajalike materjalide või tellitud teenuste eest tasumiseks, siis reisi- ja mõnede muude kulude eest tasumine toimub sularaha abil. Selleks luuakse ettevõttes kassa ja sularahatehingute arvestust tuleb pidada vastav alt õigustloovatele aktidele ja normatiivdokumentidele.
Sularaha kontrolli korraldab raamatupidamine, samas kui tema jõupingutused on suunatud maksedistsipliini tugevdamisele, samuti rahaliste vahendite õige kasutamise ja jaotamise tagamisele. Sularahatehingute arvestus eeldab omakorda õiget, täielikku ja õigeaegset dokumenteerimist ning sularahatehingute seaduslikkust.
Sünteetiline, aga ka sularahatehingute ja rahaliste dokumentide põhjalikum analüütiline arvestus hõlmab vastavate kontode pidamist. Näiteks teatud kontonumbril 50 (kontoplaanis nimetatakse seda "Kassaks") kajastub kogu ettevõtte üldise kassaga seotud sularaha- ja rahadokumentide saldo, laekumine ja väljastamine. Vajadusel avatakse alamkonto numbriga 50-1, mida nimetatakse "organisatsiooni kassaks" ja iga valuuta jaoks tuleb avada eraldi konto.
Konto 50-2 (nimi - "Kasutav kassa") on vajalik, kui organisatsioon teostab raha liikumist tegevuskohtade, kaubakontorite ja peatuspunktide kassades.
Alamkonto number 50-3, nimega "Rahadokumendid", kajastab kassas postmarke, täielikult tasutud lennupileteid, veksleid ja riigilõivumärke aastal kantud tegelike (tegelike) kulude ulatuses. nende omandamine. Analüütika hõlmab sel juhul rahaliste dokumentide arvestamist nende liikide kaupa.
Sularahatehingute arvestust ettevõttes on võimatu ette kujutada ilma vastavate dokumentide vormistamiseta. Nende loend sisaldab sissetulevaid (KO-1) ja vastav alt väljaminevaid (KO-2) korraldusi, igat tüüpi sissetulevate ja väljaminevate kassadokumentide kajastamise (registreerimise) päevikut (vorm KO-3), samuti kassaraamatut. kinnitatud vormi KO-4.
Kõik tegutsevad organisatsioonid saavad tavaliselt vajaliku sularaha enda käestarvelduskontod. Selleks on vaja teist kehtestatud vormi dokumenti - sularahatšekki. Teeninduspank väljastab sellised tšekid organisatsioonidele raamatutena, mis sisaldavad 25 või 50 tšekki.
Sularaha garantiidel on oma täitmise kord, mida reguleerivad vastavad normatiivdokumendid. Lisaks saab selliseid dokumente koostada nii käsitsi kui ka arvuti abil.
Kassaraamat on omamoodi register. Selles toimub sularahatehingute arvestus kronoloogilises järjekorras ning käitumise õigsust kontrollib pearaamatupidaja. Organisatsioonil võib olla ainult üks selline raamat ning see peab olema selgelt nummerdatud, hoolik alt pitseeritud ja tõrgeteta pitseeritud. Kustutused ja parandused raamatupidamisprotsessi toetavates dokumentides on lubamatud. Erandjuhtudel peavad tehtud parandused olema kassapidaja ja loomulikult pearaamatupidaja allkirjadega kinnitatud.
Sularaha dokumente saavad töödelda järgmised ettevõtte töötajad: pearaamatupidaja, raamatupidamise töötaja või muu isik, kelle määrab juht kokkuleppel pearaamatupidajaga, mis peab kajastuma vastavas asjaajamisdokumendis. Juhtudel, kus mingil põhjusel (väikefirma) puudub raamatupidamisosakond ja ka pearaamatupidaja, vormistab kassadokumendid juhataja ise. Kassadokumentide koostamise aluseks on erinevad paberid: makse- ja arveldusaktid, tšekid, avaldused, arved.
Ettevõtte normaalse toimimise eelduseks on selge kontroll kõigi tegevusvaldkondade üle. Seetõttu nõuab sularahatehingute arvestus erilist tähelepanu ja süstematiseerimist. Korrektne dokumentatsioon ning rahaliste vahendite ja rahaliste dokumentide turvalisuse tagamine omakorda tagab ettevõtte kõigi kiireloomuliste sularahaga seotud vajaduste rahuldamise.
Soovitan:
Kommertsorganisatsioonide finantsressursid: põhimõisted, liigid, tekkeallikad
Meie riigi rahaliste vahendite doktriin võeti esmakordselt kasutusele 1928. aastal, mil määrati kindlaks NSV Liidu arengueesmärgid perioodiks 1928–1932. Hetkel puudub sellele mõistele ühtne täpne määratlus, mis on seotud mõiste praktilise mitmekesisusega. Kommertsorganisatsioonidel ja nende koosseisudel on tohutult rahalisi ressursse, seetõttu annavad erinevad majandusteadlased mõistele erineva definitsiooni
Kvaliteet kui juhtimisobjekt: põhimõisted, tasemed, planeerimismeetodid, objektid ja subjektid
Tootekvaliteedi kui juhtimisobjekti analüüs on eriti asjakohane, kui meenutada tõsiasja, et meie maailmas valitseb turumajandus. Selles süsteemis pööratakse kvaliteediprobleemidele erilist tähelepanu. Selle põhjuseks on tugev konkurents
Mis on tööjõu normeerimine? Põhimõisted, korraldus, liigid, arvestus- ja arvestusmeetodid
Mõeldes sellele, mis on tööjõu normeerimine, on paljudel meist tootmisühendused, katkematu töövoog. Sellel terminil on majandusplaneerimisel suur tähtsus. Ja kuigi tänapäeval võib sageli kuulda arvamust, et töötajate töö normeerimine on nõukogude tootmissüsteemi kaja, ei kiirusta enamik tööstusettevõtteid selle tööriista kasutamisest loobuma
Panga sularahatoimingute juhtimine. Ülevaade sularahatehingute kontrollisüsteemidest
Kuna kassaarvestuse valdkonnas tuleb sageli ette erinevaid pettusi, muutub sularahatehingute kontroll iga aastaga aina keerulisemaks, karmimaks ja kaasajastumaks. Selles artiklis käsitletakse kassa rolli ettevõttes, käitumisreegleid, samuti toimingute jälgimise meetodeid ja süsteeme
Töötundide arvestus koondarvestuses. Vahetustega graafikuga autojuhtide tööaja summeeritud arvestus. Ületunnid tööaja summeeritud arvestusega
Tööseadustik näeb ette tööd summeeritud tööaja arvestusega. Praktikas ei kasuta kõik ettevõtted seda eeldust. Reeglina on see tingitud teatud raskustest arvutamisel
