Raamatupidamine. Sularaha ja arvelduste arvestus

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25

Sularaha ja arvelduste arvestus ettevõttes on suunatud kapitali ohutuse tagamisele ja selle sihtotstarbelise kasutamise kontrollimisele. Ettevõtte tõhusus sõltub selle õigest korraldusest. Vaatleme lühid alt sularaha ja arvelduste arvestust, selle ülesandeid ja omadusi.

Sihtkoht

Sularaha ja arvelduste arvestuse ülesanded ettevõttes on järgmised:

• Operatsiooni õigeaegne ja täielik dokumentatsioon.
• Finantsdistsipliin.
• Analüütiliste dokumentide usaldusväärne ja õigeaegne hooldus.
• Maksete tegemine ettevõtte kontodele.

Ettevõtte kapitali inventeerimisel kasutatakse raamatupidamisandmeid.

Tehingud klientide ja ostjatega

Need hõlmavad kulude katmist ja rakendamist, mis teenib teatud kasumit. Rahavoogude arvestuse ja arvelduste reeglid sõltuvad valitud müügitehingute kajastamise meetodist.

Kui ettevõte kasutab sularahameetodit (maksmiseks), siis vastaspoolte võlgkoguneb kontole 45 "Kauba saadetud". Summad kajastuvad kauba tegelikus maksumuses:

db ch. 45 cd sc. 43.

Kui maksed laekuvad raamatupidamisse, näidatakse organisatsiooni sularaha ja arveldusi järgmiselt:

• db ch. 51 cd sc. 90.
• db ch. 90 K sc. 45 - müüdud toodete mahakandmine omahinnas.
• db ch. 90 cd sc. 68 – käibemaksu kajastamine.

Võla kustutamine

Osapoolte täitmata rahalised kohustused kantakse kontolt 45 kahjumisse ilma maksustatavat tulu vähendamata. See võlg on üle kantud 007 (bilansiväline) ja arveldati sellel 5 aastat.

Kohustuste tasumisel kajastub summa majandustulemusena ja arvestatakse maksustatava tulu hulka.

Tarnearvestus

Kui ettevõte seda meetodit kasutab, kajastuvad tehingud kontol. 62. Sellele kogunevad täitmata kohustused juurutamise maksumuse kohta.

Organisatsiooni arvelduste ja kassarahade raamatupidamisregistrites saab avada inkasso-, plaani- ja muude maksete alamkontosid.

Inkassoartikkel kajastab toiminguid pangandusstruktuuri poolt esitatud ja aktsepteeritud saatedokumentidega. Planeeritud maksete alamkontol on arvestatud süstemaatilisi arveldusi, mis ei lõpe ühe dokumendi tagasimaksmisega.

Raamatupidamises tehakse järgmised kanded:

• db ch. 62 cd sc. 90 - toodete saatmine ja arve esitamine.
• db ch. 90 cd sc. 43 - müüdud toodete mahakandmine vastav altkulu.
• db ch. 90 cd sc. 68 – käibemaks kajastub.

Võla tasumisel krediteeritakse kontot 62.

Artikli analüüs tehakse iga esitatud maksedokumendi kohta ning planeeritud mahaarvamiste jaoks - iga kliendi ja ostja kohta.

Tekkepõhine meetod

Kui ettevõttes on selline sularaha ja arvelduste arvestamise kord, saab tulust moodustada reservid kahtlaste maksete jaoks. Samal ajal väheneb maksustatav tulu.

Pärast ettenähtud aegumistähtaja möödumist laekumata jäänud nõuded tuleks eraldise vähendamisena maha kanda. Summad võetakse vastu arvel. 007 ja on seal olnud 5 aastat. Võlgade tasumisel krediteeritakse need kasumisse mittetegevustulu kujul.

Ettetehingud

Neid seostatakse ettevõtte poolt teatud tüüpi ettemaksu laekumisega tulevaste toodete tarnimise, tööde tegemise ja teenuste osutamise eest. Lepingu pooled võivad kokku leppida ettemaksu konkreetses suuruses. Ühtlasi peab ettevõte korraldama raamatupidamise iga laekunud makse kohta. Toimingute kajastamiseks tehakse rekord: dB sch. 51 cd sc. 62.

Ettemaksu laekumisel arvestatakse sellelt käibemaks maha. Vastav alt sellele tehakse juhtmestik: dB sch. 62 cd sc. 68.

Nõuded

Need on koostatud kirjalikult ja sisaldavad vastaspoole nõudeid, summat ja linki normatiivaktile. Nõudele on lisatud tõendavad dokumendid.

Pretensioonide läbivaatamine toimub vastav alt üldreeglitele, piireskuu. Vastus saadetakse kirjalikult. Nõuete täieliku või osalise rahuldamise korral märgitakse maksedokumendi (korralduse) summa, number, kuupäev. Nõuete täitmisest keeldumise korral peab teade sisaldama viidet seda lubavale normatiivaktile.

Osaspoolel on nõudele mitterahuldava vastuse saamisel või selle mittesaamisel õigus esitada avaldus kohtule.

Nõuete laekumisel toimub rahaliste vahendite ja arvelduste arvestus (väikeettevõtetes sh) konto järgi. 76, subc. 76,2.

Ettevõttel on õigus esitada pretensioon tarnijale/töövõtjale, kui:

• Osaspool ei täitnud lepingutingimusi.
• Tuvastati sissetulevate toodete puudus.
• Dokumentide arvutustes leiti vigu.

Nõuete salvestustoimingute funktsioonid

Lepingutingimuste rikkumisel rakendatakse vastaspoolele trahve, sunniraha ja intressi. Kui need on arvestatud, toimub sularaha ja arvelduste arvestus organisatsioonis järgmiselt:

db ch. 76, subc. 76,2 Cd arv. 91, subch. 91.1 – võlgnevus, intressid, trahv ja osapoole poolt tunnustatud või kohtu poolt arvestatud summa.

Kui saabuvates toodetes avastatakse puudus või kahjustus, teeb ostuettevõte järgmised kanded:

• db ch. 94 cd rec. 60 - puudujäägi/kahju kajastamine lepingus sätestatud piirides.
• db ch. 76, subc. 76,2 Cd arv. 60 - näitab kahjusid, mis ületavad lepingus sätestatut.

Kui kohus keeldus vastaspoolelt kahju sisse nõudmast, kantakse puudujääk maha järgmiste kirjetega: Db sch. 94 cd rec. 76, subc. 76,2.

Maksetaotlused/tellimused

Need on esmased dokumendid. Sularaha ja arvelduste arvestusel on mitmeid funktsioone.

Maksekorraldus on korraldus, mille pank saab konto omanikult. See vormistatakse kirjaliku dokumendina ja sisaldab viidet teatud summa ülekandmise kohta samas või teises finantsasutuses avatud vastaspoole kontole.

Korralduse täitmise tähtaeg on seadusega fikseeritud. Lühema perioodi võib kehtestada pangateenuse lepinguga või tuleneda praktikast. Summad kantakse üle maksejuhistega:

• Tarnitud toodete, tehtud tööde ja osutatavate teenuste puhul.
• Mis tahes taseme eelarvesse, eelarvevälised vahendid.
• Laenude/hoiuste tagastamiseks/paigutamiseks, nende intresside mahaarvamiseks.
• Muul lepingus määratletud või seaduses sätestatud eesmärkidel.

Tellimusi saab kasutada ka ette- või korduvate maksete tegemiseks.

Tellimuse täitmise omadused

Kliendi tellimus vormistatakse vormil f. 0401060. Tellimusi võetakse vastu olenemata raha olemasolust kontol. Tasumisel märgitakse kõikidele dokumendi koopiatele vastavale väljale debiteerimise kuupäev (osalise ülekande puhul viimase tehingu kuupäev), pitsati jäljend ja töötaja allkiri.

Maksja nõudmisel pankteatab talle korralduse täitmisest enne kliendi soovile järgneva päeva lõppu, kui kontoteenuse lepingus ei ole määratud teist perioodi.

Akreditiivi korraldus

Kliendi tellimus hõlmab makse sooritamist kohe pärast saatmist. Tarnija peab esitama pangale tõendavad dokumendid.

Akreditiiv tagab makse õigeaegsuse ja välistab selle hilinemise võimaluse. Tellimus väljastatakse lepingus sätestatud perioodiks. Lisaks kasutatakse iga akreditiivi arveldustehinguteks ainult ühe tarnijaga.

rikkuse omandamine

Sularaha arvestus ja arveldused tarnijate/töövõtjatega toimub kontol. 60. Sellel kajastuvad kõik tehingud, olenemata arvel tasumise ajast. Postitused tehakse esitatud maksedokumentide kohta:

• db ch. 10 (ja muud laoarved) Kd sch. 60;.
• db ch. 19 cd sc. 60.

Sularaha ja arvelduste arvestamine kaupade ja materjalide tarnimisel ja töötlemisel kolmandate isikute poolt tehakse sarnaseid kandeid.

Väärisesemete dokumentideta üleandmise puhul tuleks kontrollida, kas esemed on kajastatud tasutuna, kuid laost välja või teele kaasa võetud ning kas summa on arveldusarves. Peale seda kajastatakse materjalid arveldamata tarnetena: Db c. 10, ptk. 15 cd sc. 60.

Arveldusdokumentide kättesaamisel seerekord tühistatakse ja tehakse uus postitus.

Analüütiline raamatupidamine

Selle hooldus peaks andma vajalikku teavet erinevate tarnijate, aktsepteeritud dokumentide, arveteta tarnete, vekslite, mille tasumise aeg on tulemata ja on juba aegunud, kommertslaenude kohta. Seda teavet kasutatakse bilansi koostamisel.

Kui ettevõte kasutab kassa ja arvelduste arvestust tööpäeviku alusel, võetakse teave kokku punktis f. Nr 1. Toimingud kajastuvad krediidikontol. 60 positsiooni meetod iga maksedokumendi jaoks.

Analüütilist rahaarvestust ja arveldusi töövõtjate/tarnijatega kavandatud maksete kohta hoitakse f väljavõttes. Nr 5. Sellest saadud andmed koos kuu lõpu koondtulemustega kantakse üle päevikusse nr 6.

Sotsiaalkindlustus

Mahaarvamised erinevate sotsiaalsete vajaduste jaoks sisalduvad levitamis- või tootmiskuludes. Puudetoetusi, sanatoorse ravi eest makstakse sotsiaalkindlustusfondist. Organisatsioon teeb sissemakseid Vene Föderatsiooni pensionifondi ja kohustusliku ravikindlustusfondi, samuti tööhõivefondi (ajutiselt töötute eest hoolitsemiseks).

Sotsiaalkindlustuse ja -kindlustuse rahaliste vahendite ja arvelduste arvestus toimub kontol 69.

Kogumisel tehakse rekord: dB konto. 20 (23, 26, 25) CD-de arv. 69.

Kulud kajastuvad järgmiselt: dB c. 69 CD sc. 70.

Palgad

Tehingute arvestus toimub kontol 70. Laenu arvestatakse viitvõlad,deebet - mahaarvamised. Saldo tähendab võlgade olemasolu töötajate ees. Vastav alt töötajate töökohale kantakse töötatud tundide eest kogunenud töötasu summad Db c-sse. 20, 23, 25, 43, 26 või 44. 70 kontot krediteeritakse.

Kui broneeringut ei tehta, tehakse kanne: dB sch. 20 (23) CD sch. 70.

Ettevõttele võidakse maksta staaži eest tasu. Kui vahendid on reserveeritud, tehakse nendest mahaarvamised, kui mitte, siis tarbimisfondist.

Hoiab

Palgast maha arvatud:

• üksikisiku tulumaks – db c. 70 cd sc. 68.
• Summad täitevdokumentidel – Db c. 70 cd sc. 76.
• Defektsed karistused – db c. 70 cd sc. 28.

Ülejäänud töötasu summa antakse töötajatele. Sel juhul tehakse rekord: dB sch. 70 cd sc. 50.

Sularahatehingud

Need on seotud pangast kassasse laekunud raha vastuvõtmise, hoidmise ja kulutamisega. Raha ülekandmisel tehakse konteering: dB sch. 50 cd sc. 51.

Arvelduste ja rahaliste vahendite arvestuse esmased dokumendid on:

• Sissetulevad ja väljaminevad sularahakorraldused.
• Kassaraamat.
• Payrolls.
• Tellimuste logi.
• Väljastatud ja saadud raha raamat.

Tellimused tuleb väljastada ilma vigade ja plekkideta. Kassaraamatus olevad lehed on nummerdatud, nööritud; dokument on kinnitatud Ch. allkirjaga. raamatupidaja ja ettevõtte direktor.

Tehingud vastutavaganäod

Nende kohta teabe kokkuvõtmiseks kasutatakse 71 kontot. See kajastab sularaha ja arveldusi vastutavate isikutega kaupade ja materjalide ostmisel, ärivajadusteks väljastatud summasid, lähetusi.

Aruande alusel raha välja andma õigustatud isikute nimekirjad kinnitab juhataja.

Kehtivate reeglite kohaselt peavad raha saavad töötajad oma kulutuste kohta aru andma. Ülejäänud raha tuleb ettevõttele tagastada. Tagastamata summad kajastuvad kontol. 94 (selle jaoks avatakse spetsiaalne alamkonto). Seejärel tehakse kontole mahakandmine. 70 või 73.

Töötajad peavad esitama raamatupidamisele ettemaksuaruande, millele on lisatud kulusid kinnitavad dokumendid.

Rahade väljastamine kajastub kandes: dB sch. 10 cd sc. 71.

Toimingud kontol

Arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arvestus toimub olenev alt makseviisist erinevate dokumentide alusel. Sularahatehingute puhul on need järgmised:

• sularahatšekid;
• reklaamid panuse kohta.

Sularahata maksete puhul kasutatakse:

• vastuvõtuvorm;
• maksekorraldused;
• kogudokumendid;
• panga mälestusmärk.

Esimene valik on kõige levinum. Aktsepteerimisvormiga on pank vahendajaks ostja ja tarnija vahel. Viimane saab raha arvelduspaberite alusel.

Toimingud võlgnike/võlausaldajatega

Nende kajastamiseks kasutatakse kontot 76. Sularaha arvestus ja arveldused võlgnikega javõlausaldajate poolt on juba eespool osaliselt käsitletud. Konto 76 kajastab isiku-/varakindlustuse, nõuete, hoiustatud summade ja dividendide toiminguid.

See artikkel võtab arvesse üsna suurt hulka valdav alt mitteärilise iseloomuga arveldusi. Vastav alt sellele avab raamatupidaja alamkontod, mis pole Plaanis ette nähtud.

Alamkonto 76.1 kasutatakse näiteks kindlustustehingute kajastamiseks loodusõnnetusest tingitud varakahju korral. Sel juhul tehakse rekord: dB sch. 44 cd sc. 76,1.

Kindlustusseltsilt raha tagasi saamisel debiteeritakse 51 kontot. Kui summa ei kata kahjusid täielikult, moodustatakse hüvitamata osa väärtuse arvestus: dB sch. 91,2 Cd arv. 76,1.

Krediidid ja laenud

Ettevõte on sunnitud kasutama finantsasutuste (pankade) vahendeid omakapitali puudulikkuse korral. Laenud väljastatakse lepingute alusel. Pank määrab võla summa, väljastamise ja tagasimaksmise tähtajad, intressimäärad.

Ettevõte saab laenu teistelt majandusüksustelt. Nende väljastamine vormistatakse samuti lepinguga, mis fikseerib kõik tehingu olulised tingimused.

Ettevõtluse raha on võimalik saada erinevateks perioodideks – vähem kui aasta või rohkem. Sellest lähtuv alt toimub raha ning laenude ja võlakohustuste arvelduste arvestus kontodel 66 ja 67. Need kirjed sisalduvad kohustustes. Krediit kajastab raha laekumist ja võlgade tekkimist, deebet - summade tagastamist.

Krediiti ja laene saab väljastada kontodele kantud rahaga. Sellistel juhtudel tehakse rekord: dB sch. 50-52 Cd rec. 66 (67).

Nähtud kontodel on ka võlakirjade emiteerimisest ja paigutamisest saadud raha. Summad on esitatud muudest laenudest eraldi. Võlakirjade väärtus võib olla nominaalhinnast madalam või kõrgem. Erinevus kajastub 91 kontol. Kui kulu on nominaalväärtusest suurem, kajastatakse see allkonto muude tulude all. 91,1, kui madalam - alamkontol. 91,2

Võlakirjade intressi- ja lunastustehingute kajastamine toimub samamoodi nagu tavaliste laenude puhul.

Sularaha ja arvelduste arvestamine PMR-is

Pridnestrovia Moldaavia Vabariigis kajastuvad kõik tehingud omavääringus - rublades. PMR-is toimub sularaha ja sularahaarvelduste arvestus kontol 50. Selle jaoks saab avada alamkontosid:

• 50.1 - organisatsiooni kassa;
• 50.2 - kassa jne

Vastav alt alamkontole. 50.2 kajastab kaubakontorite, tegevuskohtade, jõeületuskohtade, peatuspunktide, sadamate, jahisadamate, jaamade, postkontorite jne olemasolu ja raha liikumist.

Deebet loeb laekumisi, krediit väljamakseid.

Kui seaduses sätestatud juhtudel tehakse sularahatehinguid välisvaluutas, avatakse vastavad alamkontod 50. kontoga. Need kajastavad eraldi raha liikumist. Samal ajal konverteeritakse need omavääringusse PMR-i keskpanga kursi alusel tehingu tegemise päeval. Analüütilises raamatupidamises tehakse kanded samaaegselt maksete ja arvelduste valuutas.

Kui raha laekub ettevõtte kassasse, siis raamatupidajagenereerib järgmised postitused:

• db ch. 50 cd sc. 51 (52) – kajastab arveldus- või valuutakontolt laekunud sularaha summat.
• db ch. 50 cd sc. 61 - arvesse võetakse klientidelt/ostjatelt saadud tulu.
• db ch. 50 cd. sch. 71 – kajastab vastutavate töötajate tagastatud rahasummat.
• db ch. 50 cd sc. 76 - arvestas võlgnikelt saadud sularaha.
• db ch. 50 cd sc. 70 – kajastas töötajatele kogunenud tulu.

Raha väljastamine toimub järgmiste kannetega:

• db ch. 51 (52) CD sch. 50 - tehingud kajastuvad sularahalimiiti ületavas kontole kantud rahasummas (arveldus/valuuta).
• db ch. 60 cd sc. 50 - töövõtjate ja tarnijate esitatud arvete tasumisel võetakse arvesse sularaha.
• db ch. 76 CD-de arv. 50 – kajastab võlausaldajate kontodel olevaid summasid.
• db ch. 71 cd sc. 50 - arvestatakse vastutavale töötajale väljastatud rahalisi vahendeid.
• Cd sc. 70 dB ch. 50 – kajastab töötajatele väljastatud töötasu suurust.

Kuu lõpus võrreldakse 50 konto kreedit- ja deebetkäivet. Võrdluse tulemuste põhjal kuvatakse jääk (saldo). Selle väärtust võrreldakse kassaraamatu andmetega.

Ettevõtte sularaha sünteetilist arvestust peetakse päevikus-orrandis vastav alt f. 1 ja avalduses vastav alt f. 1.

Checkout laoseisud

See protseduur tagab raamatupidamisdokumentides kajastatud teabe täpsuse. Vaja on inventarijuhtumid:

• Kinnisvara üleandmine üürile, müük/soetamine.
• Munitsipaal- või riigiettevõtte ümberkujundamine.
• Materiaalselt vastutava töötaja vallandamine.
• Võimu kuritarvitamise, vara kahjustamise/varguse faktide tuvastamine.
• Looduskatastroofid.
• Majandusüksuse likvideerimine/reorganiseerimine.

Kassa inventuuri võib läbi viia ka kohtuotsusega või prokuratuuri määrusega.

Revisjon tuleks läbi viia ootamatult. Ettevõttes inventuuri tegemiseks moodustatakse komisjon, mille koosseisu kinnitab juhataja.

Kontrolli tulemused dokumenteeritakse aktiga. Ülejääkide või puudujääkide tuvastamisel kirjutab materiaalselt vastutav töötaja seletuskirja. Ülejäänud summad krediteeritakse ja kantakse ettevõtte tuludesse. Sel juhul tehakse järgmine postitamine:

• db ch. 50 cd sc. 48.
• db ch. 48 cd sc. 80.

Vajaduse eest tuleb vastutav töötaja kinni pidada.

Vastutus kassatoimingute läbiviimise reeglite rakendamise eest on määratud otse operatiivtöötajatele, Ch. raamatupidaja ja organisatsiooni juht. Finantsdistsipliini rikkumistes süüdi olevate isikute suhtes kohaldatakse PMR-i õigusaktides sätestatud meetmeid. Suurte kahjude hüvitamine toimub kohtus.