Kütuse ja määrdeainete eest tasumine: lepingu täitmine, arvutamise kord, registreerimise, tekke ja maksmise reeglid ja omadused

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25

Tihti tuleb ette olukordi, kus tootmisvajaduste tõttu on töötaja sunnitud kasutama oma vara. Enamasti puudutab see masina kasutamist. Pealegi on tööandja kohustatud selle hüvitama: tasuma kütuse ja määrdeainete (POL), amortisatsiooni ja muud kulud. Kuidas muuta see võimalikult tõhusaks?

Õigusloome raamistik

Paljud ei saa isegi aru, mida tähendab kütuse ja määrdeainete ning isiklike sõidukite kasutamise hüvitiste maksmine. Ja tööandjad kasutavad seda ära. Kuigi nende kohustus hüvitada töötajale kulud on sätestatud tööseadustiku artiklis 188. Kuid nagu allpool näha, ei ole selle kasutamine parim valik. Palju rohkem kasulikku teavet sisaldab tsiviil- ja maksuseadustik. Kõigi nende pakutavate eeliste kasutamiseks peate probleemile õigesti lähenema.

Kuidas see praktikas töötab?

Tihti antakse töötajale valida: kas lähete bussiga 300 km kaugusele teise linna palavuses,või sõida oma autoga. Talle ei tule pähegi, et mitte ainult kütuse ja määrdeainete eest maksmise kulud saab ja peakski talle hüvitama. Ettevõtted kasutavad ära töötajate juriidilist kirjaoskamatust. Enamik ei tea, mis on kütus tööl ja kuluhüvitis.

See ei puuduta muide mitte ainult autot, vaid ka muud isiklikku vara, mida töötaja oma ametiülesannete täitmisel kasutab. Kõige sagedamini kasutatakse ainult isiklikku transporti. Sellest lähtuv alt on töötajatele kütuse ja määrdeainete tasumine tööandja kulul norm. Kuigi mitte kõik tööandjad ei nõustu maksma.

Paar näidet

Seda on kogenud kõik, kes on kunagi proovinud müügiesindajana töötada. Teine näide, kus töötajad kasutavad kõige sagedamini oma transporti, on taksod. Hüvitise saamiseks peab töötaja kasutama autot või muud vara ainult juhtkonna teadmisel ja loal. Ja kõik tuleb dokumenteerida.

Töötajatele kütuse ja määrdeainete eest tasumine – mis see on?

Tihti ei tea sellele küsimusele vastust isegi raamatupidamistöötajad, tavatöötajatest rääkimata. Paljud inimesed arvavad, et kütus ja määrdeained on ainult kütus: bensiin või diislikütus. See pole täiesti tõsi. Tegelikult nimetatakse palju rohkem asju kütusteks ja määrdeaineteks (kütused ja määrdeained):

• või;
• antifriis - talvel;
• muud vajalikud kulumaterjalid.

Seega ei sisalda kütuse ja määrdeainete tasu ainult kütusekulu.

Kuidas muuta see ametlikuks?

On 3 võimalustvormista oma kokkulepped tööandjaga:

• töölepingu lisakokkulepe;
• auto rendileping;
• leping transporditeenuste osutamiseks.

Igal neist on oma plussid ja miinused. Vaatame neid allpool üksikasjalikult.

Lisakokkulepe töölepingus

Kõige lihtsam on sõlmida tööandjaga töölepingu juurde lisakokkulepe. Lihtsam ei tähenda aga tõhusamat: töötajatel ei ole kerge saada tööandja kulul kütuse ja määrdeainete eest tasu. Allpool on näide sellisest lepingust.

Tuleb selgelt välja öelda:

• sõiduki kaubamärk ja omadused;
• kuuhüvitise suurus ja kulud, mida tööandja ka hüvitab: kütuse ja määrdeainete tasu, jooksev- ja kapitaalremont, diagnostika ja hooldus, kindlustus;
• tähtaeg, milleks tegelik kuluaruanne tuleb esitada;
• tingimused, mille raames tööandja hüvitab töötaja kulud.

Töötaja peab sageli reisima juhtkonna juhiste alusel või töö reisimine näeb ette tema ametikohustuste täitmise. Tõepoolest, vastav alt seadusele on isiklike sõidukite kasutamisel kütuse ja määrdeainete eest tasumine, samuti muude kulude hüvitamine võimalik vaid tootmisvajaduse korral.

Iga kuu esitab töötaja oma sõitude kohta aruande, kuhu märgib:

• reisikuupäev;
• väljumise aegja tagasi;
• sihtkoht;
• reisi eesmärk.

Lisaks peab see dokument sisaldama koostamise kuupäeva ja töötaja allkirja.

Lisalepingu plussid ja miinused

Töötaja kulude hüvitamine töölepingu alusel on kasulik eelkõige tööandjale. Lõppude lõpuks saate seda alati piirata valitsuse 8. veebruari 2002. aasta määrusega nr 92 ette nähtud suurusega: 1200 rubla - autodele, mille mootori töömaht on alla 2000 cm³ ja 1500 rubla - autodele, mille mootori töömaht on üle 2000 cm^3.

Samas selline hüvitis töötajale tõenäoliselt ei sobi – praeguste bensiinihindade juures on seda peaaegu võimatu täita. Sellest lähtuv alt peab tööandja tegema kompromisse ja sõlmima üürilepingu või lepingu transporditeenuse osutamiseks või maksma oma taskust – hüvitist ei ole võimalik maksukärbetega tasaarvestada.

Kuidas rentida autot?

Sel juhul reguleeritakse pooltevahelisi suhteid tsiviilseadustikuga. Praktikas kasutatakse sagedamini laevapereta renti. Allpool näete tüüpilist lepingut.

Üürilepingus on kohustuslik täpsustada:

• auto omadused: mark, tootmisaasta, värv, kere ja mootori number, riigi number;
• allrendi tingimused - soovitav on keelata tööandjal auto rentimine kellelegi teisele;
• muud korraldused – kes ja mis aja jooksul MOT-i teostab, kes maksabkulumaterjalid ja hooldus, millistel eesmärkidel autot kasutada saab – näiteks ainult reisijateveoks.

Rendilepingut sõlmides pead aru saama, et annad sellega oma auto ettevõttele üle, küll ajutiselt, kuid kasutamiseks. Samas kui töölepingu alusel saad autot kasutada ainult sina.

Seetõttu peab liisingulepingus täpselt kirjas olema, kuidas tööandja saab Sinu autot kasutada. Vastasel juhul ärge imestage, et olete sunnitud vedama erinevaid kaupu või mingit prügi – auto kuulub ju nüüd ettevõttele, kuigi ajutiselt.

Tähtis: fikseerige kindlasti lepingus auto maksumus rendi ajal.

Tihti on probleemiks see, et pooled ei oska üürilepingus ette näha kütuse ja määrdeainete tasumist. Isegi advokaadid vaidlevad selle üle. Kütuse ja määrdeainete eest tasumise arvestus toimub saatelehtede alusel – vastav alt tegelikule läbisõidule. Selleks on erireeglid, mille alusel mahakandmine toimub.

Asjatundjad soovitavad endiselt sõlmida auto rendileping koos kütuse ja määrdeainete eest tasumisega. Seda siiski kokkuleppel. Kui liising ei näe ette kütuse eest tasumist, sõlmitakse tarnijaga kütuse ja määrdeainete eest tasumise kohta eraldi leping ning juhile väljastatakse teatud limiidiga kütusekaart.

Oluline on ette täpsustada ka muud nüansid: kas ettevõte maksab sulle iga kuu kindla summavõi tasu on tunnitasu – olenev alt tegelikest töötundidest, kes ja kuidas kindlustuse eest maksab.

Leping transporditeenuste osutamiseks

Kasutatakse palju harvemini – peamiselt siis, kui kaupa veetakse isikliku transpordiga. Kujutage ette kolimisfirmat. Auto soetamise või liisimise asemel oleks ta võinud sõlmida lepingu transporditeenuse osutamiseks soovitud autot omava laaduriga.

Seega täidaks laadur oma vahetuid ülesandeid (laadimine ja mahalaadimine) töölepingu alusel. Ja ta osutaks eraviisiliselt teenuseid nende kaupade transportimiseks punktist A punkti B. Selleks peaks ta aga väljastama IP, kuna ettevõtlustegevus on Vene Föderatsioonis ilma registreerimata keelatud.

Kuidas saab autoomanik makse optimeerida?

Auto rentimiseks või transporditeenuste osutamiseks peab töötaja väljastama IP. Rangelt võttes võib ta oma autot rentida, ilma et oleks ettevõtja. Kui aga selliseid autosid on mitu, siis tuleb ikkagi IP väljastada. Lisaks maksab ta sel juhul vähem makse - 6% lihtsustatud maksustamise tulult, 13% üksikisiku tulumaksu asemel. Tema ametlikult palg alt peetakse siiski kinni üksikisiku tulumaks 13%.

Siin on veel üks oluline nüanss. Üksikettevõtja tulemustest olenemata peab ta tasuma kindlustusmakseid, isegi kui tal pole töötajaid. Summa on fikseeritud ja 2018. aastal on 32 385 rubla. Kui aga üksikettevõtja sissetulek ületab 300 000 rubla aastas, siislisamakse 1% erinevusest "sissetulek miinus 300 000 rubla".

Kindlustusmaksete summa ei tohi siiski ületada teatud summat. 2018. aastal on see pensionifondi 212 360 rubla (see raha "ei kao", vaid läheb ettevõtja tulevase pensioni moodustamiseks) ja 5840 rubla ravikindlustuse sissemaksetena. Kokku ei tohi üksikettevõtjate kindlustusmaksed ületada 218 200 rubla aastas.

Esmapilgul on kindlustusmaksed tarbetud lisakulud. Aga kas see on tõesti nii? Mitte päris. Fakt on see, et üksikettevõtjatel on õigus vähendada lihtsustatud maksusüsteemi "Sissetulek" alusel ettemaksu tasutud kindlustusmaksete summa võrra. Seega ei saa autot rentides üldse makse maksta (maksusumma tõenäoliselt ei ületa tasutud sissemakseid) ja see on täiesti seaduslik. Ja põhiosa makstud sissemaksetest läheb teie tulevaseks pensioniks.

Tähtis: üksikettevõtja staatus ja lihtsustatud maksusüsteem ei vabasta ettevõtjat transpordimaksu tasumisest. See tuleb nagunii maksta. Kuid kinnisvaramaksu sel juhul maksta ei pea.

Näide, kuidas üksikettevõtja suurendab auto rentimisest saadavat tulu

Kujutame ette, et Ivan rentis oma auto 100 000 rubla eest kuus ettevõttele Romashka LLC, mille töötaja ta on. Samal ajal hoolitseb ettevõte auto jooksva ja kapitaalremondi ning kütuse ja määrdeainete ning muude kulumaterjalide eest tasumise eest.

Ilma üksikettevõtja registreerimata saaks töötaja aastas ainult 1 044 000 rubla. Ivani maksuagendina tegutsev tööandja peaks sellelt summ alt iseseisv alt kinni 13% üksikisiku tulumaksu. Samal ajal, olles välja andnud IP lihtsustatud maksusüsteemi kohta"Sissetulek", Ivan maksaks järgmised maksud:

• kindlustusmaksed pensionifondi: 32385 + 1% × (100 000 × 12 - 300 000)=41385 rubla;
• ravikindlustusmaksed: 5840 rubla;
• USN 6%: 100 000 × 12 × 6% - 41385 - 5840=24775 rubla.

Järelikult oli tema netosissetulek 100 000 × 12 – 41385 – 5840 – 24775=1 128 000 rubla. Pealegi oleks 41 385 rubla läinud Ivani tulevaseks pensioniks, mitte riigikassasse. Seega oleks maksusääst 125 385 rubla aastas. Või veidi rohkem kui 10 000 rubla kuus.

Pealegi maksab Ivan esimesel juhul kohe üksikisiku tulumaksu. Tegelikult ta seda raha ei näegi – tööandja kannab tema eest maksu. Teises saab Ivan kogu summa “tema kätte”. Ja siis ta maksab makse. Veelgi enam, ta võib neid jagada aasta jooksul oma äranägemise järgi - peaasi, et maksate kõik hiljem alt 31. detsembriks.

Võimalus hallata maksude tasumise ajastust annab olulise eelise. Oletame, et Ivan otsustas maksukoormuse ühtlaselt jaotada ja tasuda tasumisele kuuluva summa igas kvartalis.

Seega saab ta lisaks vabastada järgmised summad:

• Jaanuar - 100 000 × 13%=13 000 rubla;
• veebruar - 100 000 × 13% +13 000=26 000 rubla;
• märts – 100 000 × 13% + 13 000 + 13 000=39 000 rubla.

Märtsi lõpuni saab ta seda raha kasutada oma äranägemise järgi. Ja alles seejärel tasuge vastav makse kindlustusmaksete eest, vähendades sellega lihtsustatud maksusüsteemi "Sissetulek" alusel ettemaksu.

SeesEsmapilgul tundub, et summad on väikesed. Aga kui Ivan suurendab oma sissetulekut 10 korda – renti mitu autot või vali rentimise asemel liising, muutub kokkuhoid muljetavaldavaks.

Kuidas saab ettevõte maksude pe alt kokku hoida?

Kui ettevõte kasutab DOS-i (üldine maksustamissüsteem) või lihtsustatud maksusüsteemi "Tulu miinus kulud" (üks lihtsustatud maksusüsteemi liikidest), siis auto rentimise, transporditeenuse osutamise või töölepingu alusel hüvitise maksmist saab arvestada maksubaasi vähendamiseks. Tõsi, viimasel juhul on autode puhul mahaarvamise summa seadusega piiratud.

DOS-is auto rentimisel ei hüvitata mitte ainult renti, vaid ka:

• kütus ja määrdeained ning muud kulumaterjalid;
• autode hooldus ja kapitaalremont;
• Hooldus, pesu, parkimistasud ja auto parkimine;
• kindlustus;
• juhipalk.

Lisaks kajastatakse mahaarvatavate kuludena ainult dokumentaalselt tõendatud kulusid. Samas peavad need olema majanduslikult põhjendatud.

Tähtis: ettevõte ei ole renditud auto omanik ega ole seetõttu kohustatud tasuma kinnisvara- ja transpordimakse.

Ettevõtted teenivad tavaliselt rohkem raha kui autorent. Sellest lähtuv alt on tulumaksu vähendamisega võimalik enam kui kompenseerida kõik tegelikult kantud kulud.

Tee kokkuvõte

Töökoodeksi artikkel 188 kohustab tööandjatHüvitada töötajale isikliku transpordi ametiotstarbel kasutamine. Kui selline kasutamine peaks olema juhuslik, piisab, kui sõlmida töölepingule vastav lisakokkulepe ja esitada aruanne õigeaegselt.

Kui aga töötaja, kes ei kasuta isiklikku transporti, ei saa oma tööülesandeid täita ja on sunnitud oma autot kogu aeg ärilistel eesmärkidel kasutama, ei suuda see hüvitis katta suuremat osa tegelikest kuludest. Kas seda ainult ettevõtte kasumi arvelt. Sellist hüvitist saab organisatsioon kasutada tulumaksu vähendamiseks vaid seadusega kehtestatud summas, mis ei kata kümnendikkugi tegelikest kuludest.

Sellest lähtuv alt ei ole selline lähenemine kasulik ei töötajale ega ettevõttele. Ja seda kõike maksustamise iseärasuste pärast: töötaja kui eraisik maksab liiga palju üksikisiku tulumaksu ja ettevõte ei saa makse korralikult optimeerida. Mõlemale poolele on palju tulusam sõlmida rendileping või veoteenuse osutamine (kui tuleb vedada teisi reisijaid või lasti).

Ainult sel juhul peab töötaja IP väljastama - protseduur pole keeruline ega võta palju aega. Mõned inimesed arvavad, et olles saanud üksikettevõtjaks, ei saa nad enam eraisikuna töötada. Kuid tegelikult on see võimalik – seadus ei keela.