2025 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2025-01-24 13:15
Tänapäeval kasutavad kõik ettevõtted mingil määral laenatud ressursse. Seega ei toimi nad mitte ainult omavahendite, vaid ka krediidi arvelt. Viimase kasutamise eest on ettevõte sunnitud maksma protsendi. See tähendab, et omakapitali maksumus ei võrdu diskontomääraga. Seetõttu on vaja teist meetodit. WACC on üks populaarsemaid viise investeerimisprojektide hindamiseks. See võimaldab arvestada mitte ainult aktsionäride ja võlausaldajate huvidega, vaid ka maksudega.
Näide
Nii, leidsime, et WACC on investeeringukulude keskmise tasuvuse näitaja. Aga kuidas seda arvutada ja mis on sellega pistmist maksudel? Oletame, et ettevõtet rahastavad 60% ulatuses aktsionärid ja 40% ulatuses võlausaldajad. Näiteks on välja arvutatud, et enda väärtuskapital peaks olema 20%. Ja ettevõttel õnnestus saada laenu 15% aastas. Kui läheneda kaalutud keskmise omakapitali arvutamise küsimusele loogika ja matemaatika seisukoh alt, siis saame 18%. Aga kas kõik on nii lihtne? Oletame, et ettevõte on investeerinud vaadeldavasse projekti 1000 dollarit: 60% - aktsionärid, 40% - võlausaldajad. Kui projekti kestus on üks aasta, on maksudejärgne rahavoog 1180 dollarit. USA. Tuhat dollarit läheb põhiinvesteeringu tasumiseks. Ja ülejäänud 180 dollarit. USA tuleks jagada aktsionäride ja võlausaldajate vahel. Viimane saab 60 dollarit. Ja siit algab kõige huvitavam. Intressimaksed võivad olla maksudest mahaarvatavad. Seetõttu on ettevõttel võimalik osa rahast tagastada. Kui maksumäär on 25%, siis on see 15 dollarit. Ja see tähendab, et aktsionärid saavad mitte 120, vaid 135 dollarit. USA. Seega võime järeldada, et ettevõte oleks võinud esialgu vähem teenida. Ja ikkagi on võimatu rahuldada nii aktsionäride kui ka võlausaldajate taotlusi. Ei saa öelda, et WACC on keskmise müügitulu näitaja, kuna see käsitleb ettevõtte kui terviku tulemuslikkust. Kuid just tema võimaldas teha palju täpsemaid arvutusi.
Konseptsioon
Nagu juba ül altoodud näitest oli võimalik järeldada, on WACC näitaja, mis võimaldab määrata projekti nõutava tasuvuse võlausaldajatele ja investoritele. Ja see võtab arvesse ka makse. Eelmises näites ei ole see 18%, vaid 16,5%. See on tingitud mõjust"krediidi rahastamise maksukilp". Oletame, et laenu intressimäär on 15%, nagu eelmises näites. Siis on laenu tegelik maksumus 15%(1-maksumäär protsentides). Viimane meie näites on 25%. Sel juhul läheb ettevõtte laen maksma 11,25%. WACC võtab seda arvesse.
Tegurid
Vaatame, mis mõjutab WACC-i. See on näitaja, mis iseloomustab investeerimisprojekti nõutavat tasuvust. Ja seda mõjutavad sellised välistegurid nagu olukord aktsiaturul, riskivabade kapitaliinvesteeringute intressid ja turu baasmäär ning tulumaks. Ettevõte peab nendega koostööd tegema, püüdes praeguses olukorras olemasolevaid ressursse võimalikult eduk alt kasutada. Juhtkonna jaoks on olulised sellised tegurid nagu beeta koefitsient, ettevõtte poolt kehtestatud riskipreemia, võla suhe kogukapitali ja krediidireiting. Kaalutud keskmist kapitali hinda mõjutavad ka järgmised arvutatud näitajad:
- Intressimäär, kulu ja finantsvõimendus.
- Turvaturu riskipreemia.
- Väärtus ja omakapitali osa.
Valem
Esm alt tutvustame mõningaid sümboleid. Nende hulgas:
- E on omakapitali maksumus.
- RE on selle nõutav tagastus.
- D – krediidivahendite maksumus.
- RD – laenuintress.
- TR on maksumäär.
Seega WACC=(ERE)/(E+D) + (DRD(1-TR))/(E+D). Tuleb märkida, et see valem võtab arvesse ainult ühte tüüpi laenufinantseerimist. Kui meie firma kasutab mitut, tuleb need kõik eraldi sobivate määradega asendada.
Rahakogumise põhiprintsiibid
Ettevõtted saavad krediidiressurssidest finantseerimisest kasu, kui viimaste kasutamise intress on madal, kuna see vähendab ettevõtte kaalutud keskmist kapitalikulu. Ühegi panga eesmärk pole aga üldsegi heategevus, vaid tulus tehing. Seetõttu saavad stabiilsemad ettevõtted, kellel on oluline tagatis, madalamad laenuintressid. Pangad püüavad saada võimalikult täielikku ülevaadet oma laenuvõtjast, tippjuhtide ja personali kvalifikatsioonist, ettevõtte varasematest kogemustest ja äriplaanist.
Kriitika
WACC on üldiselt tunnustatud tööriist investeeringuprojektide nõutava tasuvuse hindamiseks. Sellel on aga mitmeid olulisi probleeme:
- Krediidi rahastamise maksukilbi omamine. Esmapilgul tundub, et mida rohkem laene, seda parem. Ja see peegeldab tõesti WACC-i. Kuidas aga arvestada projektide kasvavat riskantsust nende rahastamise suurenemisega võlausaldajate raha arvelt?
- Beetaprobleem. See näitaja peaks kajastama riskantsust võrreldes kogu turu varade volatiilsusega. Kõige sagedamini kasutavad ettevõtted alatesPaljud rahastajad ei nõustu aga tõsiasjaga, et volatiilsus on sama mis risk. Ja see ei võta WACC-i üldse arvesse.
Soovitan:
Bilansi netovara valem. Kuidas arvutada netovara bilansis: valem. OÜ netovara arvutamine: valem
Netovara on üks äriettevõtte finants- ja majandusefektiivsuse põhinäitajaid. Kuidas seda arvutust tehakse?
KDP – mis see on? KDP läbiviimine - mis see on?
Hästi kirjutatud personalidokumentatsiooni tähtsust on raske ülehinnata. Personalidokumendid on oluliste juriidiliste faktide koondamine paberkandjal. Ja personaliametniku igasugune viga toob kaasa negatiivsed tagajärjed nii töötajale kui ka tööandjale, mistõttu on nii oluline KDP reeglitest kinnipidamine personali osas. Niisiis, KDP - mis see on?
WACC: valem, saldo arvutamise näide
Selle artikli osana käsitletakse WACC (kaalutud keskmise kapitalikulu) väärtuse üldist ideed ja kontseptsiooni, esitatakse selle näitaja arvutamise põhivalem ning näide arvutamise kohta, kasutades esitatud valem
Levitus – mis see näitaja on?
Levitamine – mis see on? See on teenuste või kaupade turustamise näitaja teatud territooriumil või turustuskanalit arvesse võttes. Jaotust on kaks peamist tüüpi: kaalutud ja numbriline (kvantitatiivne). Kui varem tõusis esiplaanile tootjaturg ehk kaupu tootvad ettevõtted seadsid oma tingimused, siis nüüd on esikohal tarbijaturg. Olulisemaks muutub ostukoht ja nende mugavus. Mis omakorda mõjutab toote maksumust
Mida annab superfosfaadi kasutamine ja mis see väetis on
Kord, aastal 1669, tegi teatav alkeemik H. Brandt järgmise katse: ta aurutas uriini kuivaks, segas saadud sette liiva ja kivisöega ning kuumutas seda segu siis suletud retordis. Selle tulemusena sai ta ainet, millel oli maagiline omadus pimedas hõõguda. Nii saadi esmakordselt fosforit