Amortisatsioonipreemia – mis see on?

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25

Peaaegu igal ettevõttel on põhivara (OS). Neil on kalduvus kuluda. Vastav alt PBU reeglitele võetakse põhivara arvele ja sellelt arvestatakse amortisatsiooni.

Amortisatsioonikulud

Need on summad, mida kasutatakse OS-i amortisatsiooni kompenseerimiseks. Need sisalduvad turustus- või tootmiskuludes.

Amortisatsioonikulud on summad, mis on arvutatud vastavate objektide bilansilise väärtuse ja määrade alusel. Normiks on põhivara kulunud osa maksumuse hüvitamise protsent aastas.

Atribuutide rühmad

Need moodustuvad sõltuv alt objektide kasutusajast:

• I rühm - 1-2 aastased;
• II - 2-3;
• III – 3–5 aastat vana;
• IV – 5-7;
• V – 7-10;
• VI – 10-15;
• VII – 15-20;
• VIII – 20-25;
• IX – 25-30;
• X – üle 30 aasta.

Mis on põhivara amortisatsioonipreemia?

Seda mõistet ei ole õigusaktides määratletud. Raamatupidajad ja majandusteadlased kasutavad seda mõistet oma tegevuses aga üsna aktiivselt.

Maksumaksja saab aruandluses arvesse võetud kulude hulka arvataperioodi (olenev alt maksurežiimist) põhivarasse tehtud kapitaliinvesteeringute maksumus ehk kulud, mida ettevõte suudab korraga kajastada. See "kasu" on amortisatsioonipreemia. Tekke saab teha, sh rajatise lõpetamise, rekonstrueerimise, kaasajastamise eest.

Piirangud

Seal on mitu.

Esiteks, amortisatsioonipreemiat ei saa rakendada tasuta saadud objektidele. Vastav reegel fikseerib MKS artikli 9. lõike 258.

Teiseks on määratud maksimaalne amortisatsiooniboonus. I-II ja VIII-X rühma kuuluvate operatsioonisüsteemide puhul on see 10% ja muude objektide (III-VII rühm) puhul - 30% (varem oli see 10%).

Niidatud näitajaid kasutatakse loomisel, osalisel likvideerimisel, soetamisel, moderniseerimisel, tehnilisel ümbervarustusel jne.

Taastumine

See toodetakse juurutamise ajal enne 5 aasta möödumist OS-i kasutuselevõtu kuupäevast. Amortisatsioonipreemia taastamine on lihtsustatult öeldes selle summa arvestamine tuludesse. Vastav nõue on sätestatud p. NK artikli 4 9 lõige 258.

Nii 10 kui ka 30 protsenti kõikidest kuludest kuuluvad sissenõudmisele. See protseduur ei ole ette nähtud muude kõrvaldamisviiside jaoks.

Üleminekusätted

Maksuseadustiku artikli 258 uus versioon jõustus 2009. aastal

Vastav alt par. Koodeksi artikli 272 lõike 2 3 kohaselt on amortisatsioonipreemia summa, mis kajastatakse selle perioodi kuludes.millest algas kapitaliinvesteeringute objektide amortisatsiooni arvestamine.

Siit järeldub, et objekti soetamisel / loomisel kohaldatakse alates 2008. aasta detsembrist kasutusele võetud fondidele 30% lisatasu. saab kasutada juhul, kui uuendatud objektide alghind muutub pärast 1. jaanuari. 2009

Kuid artikli FZ nr 224 lõike 9 lõike 10 sätete alusel kohaldatakse artikli uue väljaande sätteid. Alates 2008. aasta jaanuarist kasutusse võetud põhivarale tuleks kohaldada 258. Sellest lähtuv alt tekkis raamatupidajatel küsimus: kas 2008. aastal soetatud ja kasutusele võetud objekti müümisel samal aastal tuleks amortisatsioonitasu kanda tuludesse?

Esiteks selgitas rahandusministeerium, et lisatasu on vaja taastada. Hiljem avaldati aga teistsugune arvamus. Selle tulemusena võeti vastu järgmine seisukoht.

2008. aastal soetatud põhivara preemia kohustusliku taastamise uue sätte jõustumisel (st enne 1. jaanuari 2009) ei peaks maksja selle summat tuludesse arvestama. See järeldus on sõnastatud TC artikli lõike 2 5 alusel, mille kohaselt ei ole makse ja tasusid käsitlevatel seadusandlikel aktidel, millega kehtestatakse uusi kohustusi või halvendatakse muul viisil majandusüksuse olukorda, tagasiulatuv jõud.

Tasub öelda, et 01.01.2008 kasutusse antud vara müügi korral pärast 01.01.2009 peab amortisatsioonitasu olemataastada.

Praktiline rakendus

Maksjad saavad lisatasu rakendada olenemata amortisatsiooni arvutamise viisist.

Lineermeetodi kasutamisel vähendatakse kauba algset maksumust amortisatsioonipreemia võrra. Seda kulu võetakse maksuarvestuses igakuise amortisatsiooni arvutamisel aluseks.

Kui ettevõte kasutab mittelineaarset meetodit, kaasatakse põhivara pärast kasutuselevõttu (algsete soetusmaksumustega, mida on vähendatud lisatasu võrra) vastavasse rühma (alagruppi).

Näide

Selguse huvides võtame tingimusliku ettevõtte - CJSC "Ivan". Algandmed on järgmised:

• Amortisatsioon arvutatakse mittelineaarse meetodi abil.
• OS III-VII gr. Kehtib 30-protsendiline lisatasu.
• Augustis 2016 ostis ettevõte ja võttis kasutusele seitsmendasse rühma kuuluvad seadmed. OS-i esialgne maksumus on 1 miljon rubla.

Nüüd arvutame välja amortisatsioonipreemia. 9 kuu lõpus 2016. a võtab ettevõtte raamatupidaja kulude osana arvesse järgmist summat:

1 miljon rubla x 30%=300 tuhat rubla

Ülejäänud seadmete maksumus (1 miljon rubla - 300 tuhat rubla=700 tuhat rubla) tuleks alates 1. septembrist 2016 lisada VII rühma bilansis kogusummasse

Kas lisatasu kasutamine peaks kajastuma finantspoliitikas?

Maksuspetsialistid ja rahastajad on seisukohal, et kui ettevõte kasutab "soodustusi", siis tuleb see raamatupidamispoliitikas fikseerida. Vastavjäreldus sisaldub rahandusministeeriumi ja föderaalse migratsiooniteenistuse kirjades.

Vahekohtud on teistsugusel seisukohal. Eelkõige usuvad nad, et ettevõte saab kasutada amortisatsioonipreemiat ja seda asjaolu ei tohiks raamatupidamispoliitikas fikseerida.

Advokaadid soovitavad omakorda kajastada otsust "soodustuste" kasutamise kohta, et vältida konflikte föderaalse maksuteenistusega.

Rakendamise tagajärjed

Amortisatsioonipreemiat ei saa kasutada raamatupidamises. Maksuarvestuses tekib vastav alt objekti amortisatsiooni summade arvestamise alguse kuul suurem kulu. Kontode vahel on ajutine maksustatav erinevus. Selle tulemuseks on edasilükkunud maksukohustus (DTL).

Alates teisest amortisatsioonisummade arvutamise kuust on maksuarvestuse kulud väiksemad kui raamatupidamiskulud. Selle põhjuseks on asjaolu, et igakuise amortisatsiooni summa on suurem, kuna arvutus tehakse alghinnaga, ilma lisatasu arvesse võtmata.

Seega alates teisest kuust ajutine vahe väheneb ja IT makstakse tagasi.

Peegelduse omadused

Kaaluge amortisatsioonipreemiaga postitusi. Võtame tingimusliku ettevõtte LLC "Antey". Algandmed on järgmised:

• Märtsis 2016 ostis ettevõte ja võttis kasutusele III rühma kuuluva operatsioonisüsteemi.
• Objekti maksumus on 1 miljon 200 tuhat rubla. (ilma käibemaksuta).
• Kasulik eluiga – 60 kuud. (5 aastat).
• Ettevõtte kulud ja tuludmääratakse tekkepõhiselt.
• Maksuarvestuses rakendatakse III-VII grupi põhivarale 30% lisatasu.
• Amortisatsioon arvutatakse nii maksu- kui ka raamatupidamisdokumentides lineaarsel meetodil.

Märtsis 2016 teeb raamatupidaja kanded:

• db ch. 08 subac. "OS-i omandamine" Kd sch. 60 - 1 200 000 - arvestatakse põhivara ostmist;
• db ch. 01 alamkonto "Oma OS" CD sch. 08 subac. "Põhivara soetamine" - 1 200 000 - kajastab põhivara kasutuselevõttu.

Amortisatsioonipreemia arvestus toimub aprillis. Maksuarvestus kajastab summat 360 tuhat rubla. (1 miljon 200 tuhat rubla x 30%). Igakuine kulum on:

(1 miljon 200 tuhat rubla - 360 tuhat rubla) / 60 kuud=14 tuhat rubla kuus

Maksuarvestuse kogukulu aprillis on:

360 tuhat rubla + 14 tuhat rubla=374 tuhat rubla

Kontode vahel ilmub ajavahe. See on:

374 tuhat rubla - 20 tuhat rubla.=354 tuhat rubla.

Tema omakorda põhjustab IT:

354 tuhat rubla x 20%=70 800.

Aprilli postitused peaksid olema järgmised:

• db ch. 20 cd sc. 02 - 20 tuhat rubla - kajastab põhivara amortisatsiooni;
• db ch. 68 alamkontot "Tulumaksu arvestused" Kd c. 77-70 800 rubla - Seda võetakse arvesse.

Mais ja järgnevatel kuudel on kogu rajatise kasuliku tööperioodi jooksul raamatupidamiskulud suuremad (20 tuhat rubla > 14 tuhat rubla). Ehk siis tulebajutise vahe tagasimaksmine 6 tuhat rubla. Vastav alt sellele väheneb IT 1200 rubla võrra. (6 tuhat rubla x 20%).

Juhistus peaks olema järgmine:

• db ch. 20 cd sc. 02 - 20 tuhat rubla - põhivara kogunenud kulum;
• db ch. CD-de arv 77. 68 subst. "Tulumaksu arvestused" - 1200 rubla. - arvestatakse IT osalist tagasimaksmist.

Raskused boonuste taastamisega

Raamatupidajate küsimused tekivad seetõttu, et kumbki para. TC artikli 258 lõikes 4 9 ega ka seadustiku 25. peatüki muudes normides ei ole öeldud, millal on vaja lisatasu taastada: selle kasutamise või põhivara rakendamise perioodil.

Vastav alt alapunkti sätetele. Artikli 5 lõike 4 271 kohaselt peavad laekumised taastatud reservi summadena ja muud samalaadsed tulud kajastuma selle maksustamisperioodi (aruandeperioodi) viimasel päeval, mil need tegelikult taastatakse. Rahandusministeerium selgitas, et kuludesse arvestatud amortisatsioonitasu par. 2 9 punkti Art. Maksukood 258 sisaldub OS-i juurutamise perioodi baasis.

Raamatupidajaid huvitavad ka järgmised küsimused: kas preemia arvestamine tuludesse viitab sellele, et ettevõte kaotab selle summa reaalselt ega saa kuludes arvestada 10% või 30% objekti alghinnast? Kas maksja saab pärast lisatasu taastamist raha müügist saadavat tulu sama summa võrra vähendada?

Rahandusministeerium selgitas, et majandusüksusel ei ole õigust ümber arvutada müüdava objekti kulumi summat möödunud perioodide ja selle jääkväärtuse kohta. ATsee ühendus, sub alusel. TC artikli lõike 268 lõike 1 1 kohaselt saab selle kinnisvara müügist saadud tulu vähendada ainult jääkväärtuse võrra.

Sellest tulenev alt ei kajastu amortisatsioonipreemia, mille suurus taastatakse, kulude koosseisus ei selle taastamise perioodil ega ka hiljem.

Samas võib mitmete ekspertide hinnangul ministeeriumi seda seisukohta pidada vastuoluliseks. Selle põhjuseks on järgmine.

Õigusaktis ei ole otsest keeldu lisatasu summa uuesti kuludesse kandmiseks. Nagu alapunktis öeldud. MKS § 268 1. lõike 1 kohaselt vähendatakse amortiseeritava eseme müümisel tulu jääkväärtuse võrra. See on erinevus alghinna ja töö ajal koguneva amortisatsiooni summa vahel.

Esialgne maksumus sisaldab soetamis-, ehitus-, tarne-, tootmis- ja kasutuskõlblikku seisundisse viimise kulusid.

Järgmisena peaksite viitama par. Maksuseadustiku artikli 258 lõige 3 9. Ta märgib, et põhivara, mille suhtes lisatasu kohaldati, arvatakse rühmadesse nende algse maksumuse alusel, millest on maha arvatud mitte rohkem kui 10% või 30% (vastava rühma puhul). Selle intressi summa sisaldub maksustamisperioodi kuludes.

Nüansid

Peab ütlema, et eeltoodud sõnastus ei näe otseselt ette põhivara alghinna väärtuse langust. See sätestab ainult piirangu kulude kaasamisele vara hilisemaks amortisatsiooniks.

Lisaks räägime sellestprotsent kuludesse kantud alghinnast. Objekti müügi hetkel kuuluvad need summad sissenõudmisele. Sellest lähtuv alt saab ettevõte põhivara müües ja preemiasumma tuludesse arvades vähendada müügist saadavat kasumit objekti jääkhinna võrra, mis on arvutatud nii, nagu poleks preemiat rakendatud.

Ajastusprobleemid

Nagu punktis par. TC artikli 258 lõike 4 punktis 9 on vaja taastada põhivara müügi lisatasu enne 5 aasta möödumist kasutuselevõtu kuupäevast. Raamatupidajad mõtlevad, kas seda nõuet on vaja järgida I-III rühma kuuluvate varade puhul, kui amortisatsioon on müügikuupäevaks täielikult hüvitatud?

Ametlikult peab ettevõte järgima koodeksi nõudeid, kuna selles osas piiranguid pole.

Rahandusministeerium selgitas, et alates 01.01.2009 tuleks lisatasu taastada olenemata sellest, kas objekti realiseerimise ajal amortiseeritakse või mitte.

Vahepeal saate summa sissetulekusse kaasates suurendada sellise vara jääkväärtust selle lisatasu võrra. Vastav alt sub reeglitele. Maksuseadustiku artikli 268 esimese lõigu 1 kohaselt on võimalik müügikasumit vähendada. Maksuhaldur võib aga esitada organisatsiooni vastu nõudeid seoses selliste tehingutega.

Jääkhinna määramine enne 5 aasta möödumist: näide

Võtke järgmised algandmed:

• Objekti esialgne maksumus on 30 tuhat rubla;
• kapitalikulud kajastuvad põhivara kasutuselevõtu perioodil (10%) - 3 tuhat rubla;
• amortisatsioonisumma kuni rakendamise kuupäevani - 7 tuhat rubla.

Arvutamine on järgmine:

• Esialgne maksumus=30 tuhat rubla. - 3 tuhat rubla.=27 tuhat rubla.
• Jääkhind=27 tuhat rubla - 7 tuhat rubla=20 tuhat rubla

Kuid eeltoodut arvestades on maksuseadustiku sätete alusel jääkväärtus suurem:

30 tuhat rubla - 7 tuhat rubla=23 tuhat rubla.

Edasi oletame, et OS müüdi hinnaga 25 tuhat rubla. Sel juhul on maksja sissetulek:

• 25 tuhat rubla - 20 tuhat rubla=5 tuhat rubla (juhindudes rahandusministeeriumi seisukohast).
• 25 tuhat rubla - 23 tuhat rubla=2 tuhat rubla (arvestades seaduses sätestatut).

Järeldused

Realiseeritava objekti jääkväärtust saab seega arvutada selle alghinna (kulud ilma lisatasu mahaarvamiseta) ja jääkväärtuse (amortisatsioonisummad ilma preemiata) vahena.

Just seda lähenemist soovitatakse kasutada maksja põhivara müügist saadava tulu määramisel. Kuid sel juhul on IFTS-i nõuded võimalikud.