Majandustulemuse määramine: raamatupidamise kord, raamatupidamiskanded

2024 Autor: Howard Calhoun | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:25

Iga organisatsioon jälgib hoolik alt sellist näitajat nagu majandustulemus. Selle analüüsi põhjal on võimalik teha järeldus organisatsiooni efektiivsuse kohta. Finantstulemuse määratlemine toimub kindla metoodika järgi. Tulu ja kasumi arvestuse korrast, raamatupidamiskannetest tuleb juttu edasi.

Definitsioon

Organisatsiooni tegevuse finantstulemuse määramine toimub kindla metoodika järgi. See võimaldab teil tuvastada ettevõtte aruandeperioodi tulemusnäitaja. Hinnanguline on kasumi suurenemise või vähenemise tase teatud aja jooksul.

Arvutuste aluseks on organisatsiooni poolt pakutavate kaupade või teenuste müügimaht. Lõpptulemus sõltub ka organisatsiooni vara mahust, põhikaupade ja -teenuste müügivälistest tehingutest.

Kasum (kahjum) arvutatakse summa vahenategevus- ja mittetegevustulud. Samal ajal kujutavad need endast tööde, kaupade või teenuste turuhinnaga müügi eest saadud rahaliste vahendite kogumit. Samas ei võeta maksumusel arvesse aktsiise ja käibemaksu. Kogusummast lahutatakse ka maksumus. Need on kulud, mida organisatsioon kannab oma toodete tootmise ja müügi ajal.

Ettevõtte finantstulemuste kindlaksmääramise käigus selgitatakse välja selle näitaja dünaamika, samuti tegurid, mis selliseid muutusi põhjustasid. Seda indikaatorit mõjutavad kolm põhjuste rühma:

1. Kasum müügist.
2. Kooliväline sissetulek.
3. Kasu teist tüüpi müügist.

Kasum müügist sõltub müügimahust ja toote struktuurist, samuti valmistoodete maksumusest ja hindadest. Kaudselt mõjutab loetletud näitajaid toodete, osutatavate teenuste või tehtud töö kvaliteet. Majandustulemusele avaldavad mõju ka olukord tööstuses, hindade muutused müügiturul. Inflatsioon on üks kasumit mõjutavatest teguritest.

Tegevuskuludega mitteseotud kulude suurust mõjutavad järgmised asjaolud:

• kapitalis osalemisest saadud tulu;
• maa või põhivara rentimine;
• saadud või makstud trahvid, trahvid;
• kahju halbade nõuete mahakandmisel;
• loodusõnnetuste tõttu tekkinud rahaline kahju;
• tulu väärtpaberitelt (aktsiad, võlakirjad) ja hoiustelt;
• finantstehingutest saadud kahju või tulu.

Teist tüüpi kasumit mõjutavad tulud kaupade ja materjalide, põhivara või immateriaalse vara müügist.

Ettevõtte tulemuste tüübid

Arvestades majandustulemuste definitsiooni ja arvestust, tasub tähelepanu pöörata sellise näitaja sortidele. See võib olla kasum või kahjum. Kui pärast kulude mahaarvamist organisatsiooni tuludest jääb alles positiivne arv, siis oli ettevõtte tegevus tulemuslik. Organisatsioon teenib kasumit ja seda kajastatakse aruandeperioodil kasumiaruandes. Kui kulud ületasid tulu, viitab see põhitegevuse ebaõigele korraldamisele. Ettevõte on vaadeldaval perioodil tunnistatud kahjumlikuks.

Organisatsiooni majandusliku seisukorra analüüsimisel kasutatakse nii valmistoodete, pooltoodete müügist kui ka investeerimistegevusest saadava kasumi finantstulemuse määramist. Seda indikaatorit kasutatakse järgmiste koefitsientide arvutamisel:

• puhaskasumi muutuse määr;
• kasumlikkuse näitajad;
• tehingukulude analüüs;
• varahaldusuuringud;
• võlateeninduse näitajad;
• likviidsus;
• turunäitajad.

Organisatsiooni tegevuse finantstulemuse määramine toimub teatud sagedusega. See teave pakub huvi nii ettevõtte omanikele, juhtidele kui ka potentsiaalsetele ja tegelikele investoritele.

Kaubatootmises on üks peamisi kategooriaid sissetulek. Taotseselt seotud kasumi moodustamisega. Sissetulekust lahutage selle saamiseks kulutatud kulud. Tulemuseks on kasum. Seda protsessi mõjutavad mitmed tegurid ja keerulised protsessid, nagu SKT jaotuspoliitika, sotsiaalsed põhjused jne.

Kasumit peetakse kauba ülejäägi väärtuse näitajaks. Tulu saadakse tootja poolt määratud väärtuse rakendamise hetkel. See on koguskoor. See peegeldab organisatsiooni edukust turutingimustes. Kuid samal ajal kujuneb sissetulek mikrotasandil. Sõltuv alt laekumise piirkonnast eristatakse järgmist tüüpi kasumit (kahjumit):

• bruto;
• müügist;
• enne makse;
• puhas.

Kasumifunktsioonid

Valmistoodete, vara ja muude väärisesemete müügist saadava finantstulemuse kindlaksmääramine võimaldab ettevõtte juhtidel ja omanikel teha adekvaatseid otsuseid organisatsiooni suuna kohta. Kui indikaator väheneb, määratakse kahju, selgitatakse välja sellise tulemuse põhjused. Samuti on oluline otsida võimalusi kasumi suurendamiseks. Lõppude lõpuks saab sellest turumajanduses iga ettevõtte peamine eesmärk.

Kasumil on kaks põhifunktsiooni:

• Hinnanguline. Suhtelise või absoluutse kasuminäitajate kasutamisel on võimalik hinnata, kas ettevõte töötas aruandeperioodil tulemuslikult. Samuti tehakse selliste võtete abil kindlaks muud organisatsiooni tegevuse aspektid. See võib näiteksolla tööjõu, materjali- või tootmisressursside kasutamise tasuvus, tööviljakus ja nii edasi.
• Stimuleeriv. Kasuminäitaja järgi tehakse kindlaks, kui rahul on organisatsiooni töötajad enda tegevusega, kas nad suudavad neile pandud ülesannete täitmise käigus oma sotsiaalseid vajadusi rahuldada. Jaotamata puhaskasumi olemasolul saab organisatsioon tegeleda heategevusliku tegevusega, maksta oma aktsionäridele dividende. Kasumit kasutatakse organisatsiooni tegevuse laiendamise rahastamiseks, uuenduslike tehnoloogiate juurutamiseks ning tootmismeetodite ja -tehnoloogiate arendamiseks.

Lisaks tasub tähele panna, et ettevõtte väärtus sõltub suuresti puhaskasumi näitajast. See mõjutab otseselt tema heaolu, konkurentsi käitumist turul. Seetõttu tehakse ettevõtte finantstulemuse kindlaksmääramine erinevatel tootmisetappidel. Kui tuvastatakse arengut takistavad negatiivsed tegurid, siis need kõrvaldatakse. Selleks töötage välja terviklikud meetmed, mille eesmärk on suurendada puhaskasumi suurust.

Arvutuspõhimõte

Finantstulemuste määramise ja analüüsimise käigus ei hinnata mitte ainult tulusid ja puhaskasumit, vaid ka nende struktuuri. See on oluline töö, mida tehakse ettevõtte finantsstabiilsuse ja kasumlikkuse hindamisel. Sissetulek on kollektiivne mõõt. See hõlmab töötulemusi ettevõtte erinevates tegevusvaldkondades (põhi-, finants-, investeeringud).

Netosissetuleku arvutamiseks tuleb määratleda mitu vahepealset tululiiki.

Seega saadakse brutokasum, kui toodete müügist saadud tulust lahutada omahind. Samuti arvatakse tulust esialgselt maha aktsiisid ja käibemaks. Tulemuseks on kasum või kahjum.

Kui lahutate brutotulust müügi- ja halduskulud, saate müügilt kasumit või kahjumit. See võimaldab teil määrata, millises etapis mõjutasid majandustulemust soodsamad või ebasoodsamad tegurid.

Tulemusele lisanduvad veel teistes organisatsioonides osalemisest saadud tulud, intressid ja muud tulud. Sellest väärtusest lahutatakse makstav intressisumma ja muud kulud. Tulemuseks on tulumaksueelne kasum. See on kohustuslik samm, mida ei saa organisatsiooni finantstulemuste kindlaksmääramise käigus vahele jätta.

Tulemusest tulumaksu ja ka püsivate maksukohustuste tasumisel saadakse puhaskasum. See on organisatsiooni lõplik finantstulemus.

Lisaks jaotab ettevõte puhastulu vastav alt oma vajadustele. Neid vahendeid kasutatakse reservfondi moodustamiseks, dividendide maksmiseks ja ettevõtte arengu rahastamiseks.

Teabeallikad aruande koostamiseks

Ettevõtte tegevuse majandustulemuste väljaselgitamise käigus viiakse läbi mitmeid raamatupidamistoiminguid. Seda näitajat iseloomustavad paljud kriteeriumid.

Näiteks võib see olla omakapitali muutuste koefitsient, võlad võlausaldajatele, võlgnike võlad jne. Raamatupidamises kajastub kogu vajalik informatsioon raamatupidamises. See võimaldab teil saada aruandluse jaoks täpseid andmeid. Info on kokku võetud, mis võimaldab raamatupidamist korrektselt korraldada. Peamised kontod on:

• 90 – "Müük". Seda kasutatakse kogu info tulude ja kulude kohta koondamiseks ühte näitajasse. Selle tulemusena saadakse valmistoodete maksumuse ja selle müügist saadava kasumi summa. See annab teavet ostetud seadmete, kaupade, sideteenuste, transpordi kohta. See hõlmab ka teiste ettevõtete põhikapitalis osalemisest saadavat kasumit.
• 91 – "Muud kulud ja kasumid." Sellel kontol kuvatakse andmed ettevõtte tulude ja kulude kohta teatud aja jooksul.
• 94 - "Nappus, materiaalsete varade kahjustamisest tulenevad kulud." See kajastab teavet kahjude, sealhulgas rahaliste kahjude kohta, mis on seotud vara kahjustamisega. Neid andmeid saab tuvastada ja kontol kajastada toodete ladustamise, müügi ja valmistamise protsessis. See ei hõlma loodusõnnetusest tulenevaid kahjusid (kajastatud kontol 99).
• 96 – "Tulevikureservid". Annab andmed reserveeritud rahasummade kohta, sealhulgas tootmiseks ja müügiks. See võib olla näiteks seadmete, muude põhivaraobjektide hooldus- või remondikulu,samuti preemiamakseid tööaastate, puhkusetasude, tootmiskulude ja muu eest.
• 97 – "Edasilükatud kulud". Need on andmed kulude kohta, mis on tekkinud aruandeperioodil, kuid omistatakse tulevastele perioodidele. Näiteks kuvatakse sellel kontol tootmise ettevalmistamise, põhivara remondi, keskkonnakaitsemeetmete jms kulude summa.
• 98 – "Edasilükatud kasum". Kõik aruandeperioodil saadud kasumisummad on kokku võetud, kuid need tuleb omistada tulevasele perioodile.

Loetletud kontodel registreeritakse müük ja määratakse majandustulemus. Mõnel neist on alamkontod. Seda arvestatakse ka aruandluse käigus.

Aruandluse alamkontod

Raamatupidamises toimub finantstulemuste määratlemine mitte ainult põhikontode, vaid ka alamkontode teabe koondamise teel. Seega võetakse sellise töö käigus arvesse järgmisi andmeid:

• 90/1 – "Kasum".
• 90/2 – „Müügikulu”.
• 90/3 – „käibemaksusumma”.
• 90/4 – "Aktsiis".
• 90/5 – “Eksporditollimaksud”. Seda kontot kasutavad organisatsioonid, kes ekspordivad tooteid välismaale. Need näevad ette esitatud kuluartikli.
• 90/9 – “Sissetulek (kahju) organisatsiooni tegevusest.”
• 91/1 – “Muud sissetulekud”.
• 91/2 – „Mitmesugused kulud”.
• 91/9 – "Kulude ja tulude bilanss."

Ettevõtte tegevuse finantstulemuste määramine raamatupidamisarvestuse abil saadud tulemuste põhj alteabel on mitmeid nüansse. Reporter peaks neile tähelepanu pöörama.

Mõned nüansid aruandluse jaoks teabe hankimisel

Organisatsiooni juurutamise ja muude äritegevuste finantstulemuste kindlaksmääramisel on mitmeid funktsioone. Neid kajastatakse vastav alt kehtestatud metoodikale. Raamatupidamine peab vastavad konteeringud korrektselt vormistama. Majandustulemus selgub asjakohastelt kontodelt saadud info kokkuvõttel. Selleks peab raamatupidaja arvestama tuludega, mille kohta tehakse kanne Dt 62 ja Kt 90/1 järgi. Selle postituse kasutamisel kajastub valmistoodete müügist või osutatud teenustest saadud kasumi summa.

Järgmisena tehakse uus postitamine. Peate tootmiskulud maha kandma. Selleks teeb raamatupidaja lähetuse vastav alt Dt 90/2 ja Kt 41 (45, 20, 43).

Muude kulude ja sissetulekute määramisel arvestage tulu, mis võib olla seotud:

• organisatsiooni varade kasutamise eest tasumine teatud aja jooksul;
• andes teatud õigused asjakohase tasu eest;
• osalemine teiste ettevõtete põhikapitalis;
• põhivara mahakandmine või müük;
• konteinerite äritegevuse teostamine;
• muu.

Deebetis on 91 kontol kajastatud kulud, mis on seotud organisatsiooni varade ajutiseks kasutamiseks andmise eest tasumisega, laenukulud, samuti tootmisruumide ülalpidamisega.

Kuvatud on 94 konto debiteeriminepuudus, mis tekkis materiaalse vara kaotsimineku või kahjustumise tõttu. Samal ajal kuvatakse selliste väärtuste tegelik maksumus. Kuid samal ajal arvestatakse sellel kontol kajastatud summast maha amortisatsiooni summa. Kui väärisesemed said osaliselt kahjustada, kajastub kahju suurus ka sellel kontol.

Krediidil 94 kontol võetakse arvesse materiaalsete varade puudujääke või kahju. Samuti kuvatakse lepingus märgitud loomulikud kaod. Kui summa osutus normis ettenähtust suuremaks, fikseeritakse need kontol 73. Kui süüdlasi pole, siis kajastub kahju kontol 91.

Finantsaruanne

Majandustulemuse määramisel on kindel protseduur. Organisatsioon koostab ettenähtud vormis spetsiaalse dokumendi. Seda nimetatakse kasumiaruandeks. Enamasti tehakse seda üheks aastaks. Mõned ettevõtted koostavad aruande kuue kuu või kvartali kohta. Ankeedi täitmisel ja finantstulemuse määramisel on kindel metoodika.

Rida 2110 “Müügitulu” näitab organisatsiooni põhitegevusest saadava kasumi lõplikku summat. Selle väärtuse määramise kriteeriumiks on kaupade, tööde või teenuste müügist saadud tulu suurus. Nii et näiteks kui ettevõte rendib põhivara, see tegevus on põhiline, siis kajastub sel viisil saadud kasum real "Tulu". Vastasel juhul tuleks see summa näidata muul tulureal.

Brida 2110 näitab müügikulu. See hõlmab kulusid, mis on seotud tegevuskasumiga. Need on aruandeperioodil tehtud kulutused valmistoodete tootmiseks.

Halduskulud (rida 2220) sisaldavad juhtide töötasu kulu. Samuti kuvatakse maksude ja muude mahaarvamiste summa. Kui ettevõte osutab teenuseid ilma tootmisega tegelemata, peate need kulud näitama üldkulude real. Samas võib real 2220 ettevõtluse üldkulude suurust üldse mitte näidata.

Ettevõtte muu tulu

Majandustulemuse määramise käigus kajastuvad ka muud tululiigid. Seega näidatakse finantsaruannete real 2310 summad, mis on saadud teiste majandusharude põhikapitalis osalemisest. Mõne ettevõtte jaoks on põhitegevuseks osalus. Seetõttu peaksid sellised organisatsioonid väärtpaberite omamisest saadud dividendide summa kuvama veerus 2110.

€ tegevus ettevõttele, sellest saadav tulu on näidatud ka real 2110.

Kui ettevõttel on teist tüüpi kasum, mis ei langenud ühelegi aruande reale, kuvatakse selline summa reale 2340. See võib olla näiteks trahvid, trahvid, mida maksab kolmanda- parteiüksuste pooltorganisatsioonid. Siia kuuluvad ka tulud põhivara müügist, vahe (kursivahe), muud tulud.

Muud kulud

Majandustulemuse määramisel on oluline kulude ja tulude korrektne jaotamine kirjete lõikes vastav alt nende tekkimise iseärasustele. Lisaks eelpool nimetatud kuludele võib ettevõttel tekkida intressikulud. Sellised summad on näidatud kasumiaruande real 2330. Siin tuleb kuvada ettevõtte võlg, välja arvatud investeerimisvara väärtuses sisalduvad kulud.

Kui aruandeperioodil tekkinud kulude rühma ei saa ühelegi reale seostada, kajastub see veerus 2350. Need on muud kulud, millel on kindel esinemispiirkond.